![]() | See artikkel vajab toimetamist. (Oktoober 2020) |
Likviidsuskriis (inglise keeles liquidity crisis) tähendab finantsmajanduses teravat rahapuudust. Mõistega märgitakse üldtunnustatud maksevahendi puudust turul, mis hõlmab ühte valuutat (riiki või eurotsooni). Liikviidsuskriis muudab võimatuks turumajanduslike suhete toimimise, kuna tehingu algatajatel pole võimalik viia seda lõpuni maksevahendi puudumise tõttu. Praktikas tähendab see, et osta ja müüa ei saa mitte üksnes kaupu ja teenuseid, vaid ka teisi finantsinstrumente (aktsiad, võlakirjad, futuurid, optsioonid jms). Sellises olukorras saab teha vaid bartertehinguid ehk vahetada kaupa kauba vastu.[1]
Likviidsuskriisi olukorras – milles tuluvood lakkavad, kuid varem sõlmitud lepingutest tulenevad raha tasumise kohustused jäävad – satub suur hulk isikutest makseraskustesse ning nad on sunnitud oma kaubavarud, põhivahendid või isikliku omandi müüma maha ebaõiglaselt madala hinnaga. See taas pakub erakordseid võimalusi neile, kelle kätte on kogunenud palju sularaha. Tervikvaates lõpeb likviidsuskriis, eriti fiat-rahal põhinevas rahasüsteemis rikkuse ümberjagamise ja ebavõrdsuse kasvuga, s.t varad kontsentreeruvad üha väiksema grupi finantsoligarhide kätte.