See artikkel ootab keeletoimetamist. (August 2023) |
Loomateraapia on teraapia, milles kaasatakse loomi inimpatsiendi ravimise protsessi.
Inimese ja looma vahelisele suhtele omistatakse terapeutilist mõju. On leitud, et loomadega suhtlemine vähendab stressi, ärevust ja üksindustunnet ning sisendab enesekindlust ja pakub emotsionaalset tuge.
Loomateraapia eesmärk on parandada patsiendi sotsiaalset, emotsionaalset ja kognitiivset seisundit. Selle raviviisi propageerijad väidavad, et loomad võivad aidata parandada teraapias osalejate õpitulemusi ja tõsta nende motivatsiooni.[1] Terapeut, kellel on kaasas oma lemmikloom, võib mõjuda vähem hirmuäratavalt ning suurendada patsiendi ja terapeudi omavahelist sobivust.[2] Teraapias kasutatakse kodustatud lemmikloomi, põllumajandusloomi ja mereimetajaid, nt delfiinid. Teaduskirjandus kirjeldab üldiselt positiivset suhet inimeste ja loomadest kaaslaste vahel, kuid puudulikust infost tingitud metoodilised probleemid viitavad põhjalikumate katsete vajadusele.[3]
Wilsoni biofiilia hüpotees (1984) põhineb eeldusel, et meie side loomadega ja huvi loomade vastu lähtub võimalusest, et inimese ellujäämine sõltus osaliselt loomadelt saadud signaalidest, mis viitasid kas turvalisusele või ohule elukeskkonnas. Biofiilia hüpotees pakub välja, et kui näeme loomi puhkeseisundis või rahuolekus, saadab see meile turvalisuse ja heaolu signaali, mis omakorda kutsub esile positiivse sisemise muutust ja paranemist võimaldava meeleseisundi.[4]
Inglismaal asutatud psühhiaatriahaigla York Retreat on esimene raviasutus, mis dokumenteeris loomade kasutamise teraapia abilistena. Lemmikloomade teraapilise toime teaduslikku uurimist alustas Boris Levinson – psühholoog, kes teraapiasessiooni käigus märkas, et suudab vaimupuudega lapsega saavutada parema kontakti, kui kohal on tema koer Jingles. Tänu tema artiklitele said nii teadus- kui ka ametiringkonnad teada, et loomi on võimalik kasutada inimeste ravitulemuste parandamiseks. Levinsoni ja teiste uurijate tööd panid aluse lemmikloomade abil läbiviidavale ravile – loomateraapiale. Sellest kujunes inimestele osutatavate teenuste hulgas uus valdkond. Sageli aitas esimestes lemmikloomade kaasabil korraldatud teraapiaprogrammides ravi läbi viia personal, kes tõi oma lemmikloomad haiglatesse, hooldekodudesse ning teistesse pikaajalistesse hooldusasutustesse.
Loomateraapia läbiviija on professionaal, kes on läbinud vastavad koolitused. Raviprogrammi eesmärk on parandada patsiendi füüsilist, sotsiaalset, emotsionaalset ja/või kognitiivset tegutsemist. Tavaliselt koostatakse raviprogramm koos patsiendi raviarsti ja/või teiste spetsialistidega ning Igal seansil peetakse sellest täpselt kinni, kõik tegevused ja tulemused dokumenteeritakse.
Psüühiliste ja füüsiliste häiretega patsientide ravis on loomateraapia suhteliselt uus valdkond. Loomade osalemine teraapiaseanssidel aitab kaasa patsiendi jaoks meeldivama ja mugavama õhkkonna tekkimisele ning samuti võib loom olla sotsiaalseks vahelüliks patsiendi ja terapeudi omavahelisel suhtlemisel.