Ludfordi lade on Siluri ladestu Ludlow'i ladestiku globaalne kronostratigraafiline üksus (lade). Sellele on nime andnud Shropshire'is asuv Ludfordi küla.[1] Lademele andsid aastal 1980 nime Charles H. Holland, James D. Lawson, Victor G. Walmsley ja Dennis E. White.[2]
Lademe alumist piiri määratleb märgib graptoliitide Saetograptus leintwardinensis leintwardinensis ilmumine Sunnyhilli kivimurrus Ludlow lähistel, lisaks veel brahhiopoodide Kirkidium knightii ja Strophonella euglypha ning mitmete koralliliikide kadumine või haruldaseks muutumine. Täpsemalt määratleb seda aga Homeri lademesse kuuluva Upper Bringewoodi kihistu sõlmjate lubjakivide asendumine Ludfordi lademesse kuuluvate litoloogiliselt sarnaste, ent kivististe koosseisult erinevate Lower Lentwardine'i kihistu kivimitega viimase alampiiri moodustava õhukeses kildakihis. Lademe ülempiiri märgib graptoliitide Neocolonograptus parultimus ilmumine Požáry kivimurdu viiva raudtee rajamisel tekkinud paljandis.[3]
Ludfordi lade lasub Gorsti lademel ja see lamab Přidoli ladestiku all, mille lademeteks jaotamisel puudub üksmeel. Lademe vanus on 421,3...418.7 miljonit aastat. Eestis vastavad sellele Kuressaare lade ja Paadla lademe noorim osa.
Ludfordi lademe moodustamise ajal leidis aset kliima jahenemisest ja ookeanide veetaseme langusest tingitud Lau väljasuremine. Samas tõi see sündmus kaasa stromaliitide arvukuse kiire kasvu, mis oli tingitud mikroorganismidest toituvate olendite kadumisest.[4] Sündmusele vastab Eke kihtide moodustumine Gotlandi saarel.[5] Väljasuremine oli massiline, ja kuigi enamik liike, mis sündmuse tagajärjel kadusid, ilmusid (tõenäoliselt refuugiumtes säilinuna)[6] hiljem taas setetesse, oli nende suhe ja eksisteeriv ökosüsteem drastiliselt muutunud.[7]