Back M1 Garand-geweer Afrikaans إم 1 (بندقية) Arabic M1 Garand Azerbaijani М1 Garand Byelorussian M1 Garand BE-X-OLD M1 Garand Breton M1 Garand BS M1 Garand Catalan M1 Garand Corsican M1 Garand Czech

M1 Garand

M1 Garand
M1 Garand vintpüss Rootsi armeemuuseumi kogust
Tüüp poolautomaatne vintpüss
Päritoluriik  Ameerika Ühendriigid
Teenistusajalugu
Teenistuses 1936–1957 (USA relvajõudude jalaväerelvana)
1940. aastad –... (teistes riikides)
Sõjad
Tootmise ajalugu
Konstruktor John C. Garand
Konstrueeritud 1928
Tootja Springfield Armory
Winchester
Harrington & Richardson
Tootmises 1934—1957
Toodetud ühikuid 5 468 772[1]
Tehnilised andmed
Kaal 4,31 kuni 5,3 kg
Pikkus 1,100 mm
Toru pikkus 609,6 mm
Padrun .30-06 Springfield (7.62×63mm)
Laskekiirus 40–50 lasku/min
Laskemoona algkiirus 853 m/s
Tõhus laskeulatus 457 m
Söötur 8 padruniga laadimisklamber

M1 Garand, tuntud ka kui M1 vintpüss (inglise keeles M1 Rifle), on .30 kaliibriline (7,62 mm) gaasikolviga ümberlaetav poolautomaatne vintpüss, mis oli Ameerika Ühendriikide sõjaväe relvaks teise maailmasõja ja Korea sõja ajal.[2]

Relv sai nime oma konstruktori John C. Garandi järgi[3] ning võeti relvastusse 1936. aastal, asendamaks senist poltlukuga M1903 Springfieldi.[4] Kasutuselevõtul sai Garandist maailma esimene relvajõudude standard-jalaväerelvana kasutatav poolautomaatne vintpüss.[2] Relval oli sõdurite seas hea maine[5] ning Ameerika Ühendriikide maaväe kindral George S. Patton on seda nimetanud "parimaks võitlusvahendiks, mis kunagi leiutatud".[6][4] 1957. aastal vahetasid Ühendriikide relvajõud Garandi välja M14 vintpüssi vastu.[7] Piiratud määral kasutati Garandi USA relvajõududes siiski kuni 1960. aastateni,[4] hiljem on see olnud kasutusel paraadrelvana.[viide?] Ühendriigid tarnisid Garande ka rohkem kui 30 liitlasriigile.[4]

Garandi salve mahub ühele laadimisklambrile kinnitatud kaheksa padrunit, klamber paiskub viimase lasu järel relvast välja.[8] Tühja padruniklambri tekitatavat metalset kolksu (helijäljenduslikult "ping") on peetud üheks Garandi eritunnuseks.[9][10] Kolksuga on seostatud müüti, et see aitas vaenlastel tabada liitlasvägede sõdureid laadimishetkedell (andes neile märku laadimata relvast), kuid sõjajärgstes intervjuudes väitsid Saksa ja Jaapani sõdurid, et seda polnud lahingumüras kuulda.[8]

  1. ↑ Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega D8tOq on ilma tekstita.
  2. ↑ 2,0 2,1 Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega Britannica on ilma tekstita.
  3. ↑ Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega mHZ4T on ilma tekstita.
  4. ↑ 4,0 4,1 4,2 4,3 Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega 6WBG4 on ilma tekstita.
  5. ↑ Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega lIHyh on ilma tekstita.
  6. ↑ Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega O0yOr on ilma tekstita.
  7. ↑ Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega 4OTMI on ilma tekstita.
  8. ↑ 8,0 8,1 Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega Sadowski on ilma tekstita.
  9. ↑ Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega PhoCA on ilma tekstita.
  10. ↑ Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega Ubgl6 on ilma tekstita.
From Wikipedia, the free encyclopedia · View on Wikipedia

Developed by Nelliwinne