Maalihe on nõlval asuva pinnasetüki paigastliikumine.
Maalihe tekib maa välisjõudude (tuule, vee ja jää) ning inimtegevuse tagajärjel. Maalihete teket soodustavad kivimikihtide kallakus nõlva suunas, kergesti deformeeruvate setete lamamine monoliitsete kivimite all ja vett mitteläbilaskvate setete (näiteks savi) lamamine vett läbilaskvate setete (näiteks liiv) all. Maalihked on sagedased mäestikes ja seismiliselt aktiivsetes piirkondades, kuid inimtegevuse mõjul esineb neid ka mujal. Maalihete tulemusena liiguvad terved settekehad või kivimiplokid mööda nõlva, nii et neis enestes suuri muutusi ei pruugi toimuda.[2]
Inimtegevustest soodustab maalihkeid taimestiku eemaldamine, näiteks metsaraie ja raadamine. Taimestik hoiab pinnast oma juurtega paigal. Veel soodustavad maalihkeid lõhkamis- ja kaevatööd, kaevandamine ja pinnasetööd ning liikluse ja masinatöödega kaasnevad müra ja vibratsioon.
Viimaste aastakümnete ohvriterohkeim maalihe toimus 1999. aastal Venezuelas, kus Vargase maalihkes hukkus paarkümmend tuhat inimest. Filipiinidel hukkus 2006. aastal Lõuna-Leyte maalihkes üle 100 inimese ja Colombias 2017. aastal Mocoa maalihkes üle 400 inimese.