Makedoonia rinne

Makedoonia rinne
Osa esimese maailmasõja Balkani rindest
Liitlasvägede sõdurid Indohiinast, Prantsusmaalt, Senegalist, Ühendkuningriigist, Venemaalt, Itaaliast, Serbiast, Kreekast ja Indiast
Toimumisaeg	21. oktoober 1915 – 30. september 1918
Toimumiskoht	Makedoonia
Tulemus	Liitlaste võit: Salonika relvarahu
Osalised
Keskriigid Bulgaaria Saksamaa Austria-Ungari Osmanite Riik (1916–1917) Liitlased Prantsusmaa Serbia Ühendkuningriik Kreeka Itaalia Venemaa
Väejuhid või liidrid
Nikola Žekov Georgi Todorov Kliment Bojadžiev Dimitar Gešov Stefan Nerezov August von Mackensen Otto von Below Friedrich von Scholtz Abdul Kerim Paša Karl von Pflanzer-Baltin Maurice Sarrail Adolphe Guillaumat Louis Franchet d'Espèrey Petar Bojović Živojin Mišić Bryan Mahon George Milne Panagiotis Danglis
Jõudude suurus
1918: 550 000 18 000 1217 suurtükki 2710 kuulipildujat 30 lennukit 1918: 717 000 2609 suurtükki 2682 kuulipildujat 6434 automaati 200 lennukit
Kaotused
200 000 70 000 surnut ja kadunut[1] u 40 000 27 000 26 207 10 538

Makedoonia rinne (ka Salonica rinne) oli esimese maailmasõja rinne, mis avati sügisel 1915, kui liitlased üritasid Serbiale Saksamaa, Austria-Ungari ja Bulgaaria ühise pealetungi tagasilöömiseks abi saata. Abi saabus liiga hilja ning liiga väheses koguses, takistuseks olid ka Kreeka sisetülid. Rindejoon hakkas jooksma Albaania Aadria mere rannikust Struma jõeni. Liitlasväed olid vastamisi Bulgaaria armeega, mis sai keskriikidelt vähest abi. Makedoonia rinne jäi 1918. aastani üsna stabiilseks. Septembris 1918 tungisid liitlased peale, Bulgaaria kapituleerus ning Serbia vabastati.