Kunstniku kujutis Mars Polar Landerist Marsi pinnal | |
Missiooni tüüp | maandur |
---|---|
Operaator | NASA |
COSPAR ID | 1999-001A |
SATCAT | 25605 |
Missiooni kestus | 334 päeva |
Kosmoseaparaadi omadused | |
Tootja | Martin Marietta |
Stardimass | 290 kg |
Võimsus | 200 W |
Akud | 1 NiH2 aku |
Missiooni algus | |
Stardi aeg | 20.21.10, 3. jaanuar 1999 (UTC) |
Kanderakett | Delta II 7425 |
Stardikompleks | Cape Canaverali stardikompleks 17 |
Missiooni lõpp | |
Viimane kontakt | 3. detsember 1999 |
Mars Polar Lander, tuntud ka kui Mars Surveyor '98 Lander, oli NASA maandur, mis oli osa Mars Surveyor '98 missioonist ja pidi uurima Marsi lõunapoolust.[1]
Maandur startis Marsile 3. jaanuaril 1999 ja kandis endaga kaasas kahte Deep Space 2 impaktorit, mis pidid Marsile maandumise ajal emalaevast eralduma ning Marsi pinnale kukkumise järel uurima Marsi pinda. Polar Lander pidi Marsil maanduma 3. detsembril 1999, kuid jäi kadunuks. NASA ei saanud ühendust Polar Landeri ega kummagi impaktoriga, ning kuulutas missiooni kuu aega hiljem ebaõnnestunuks.[1]
Hilisem uurimine tuvastas missiooni ebaõnnestumise tõenäolise põhjusena maanduri tarkvara vea, mistõttu pidas Polar Landeri arvuti tugijalgade väljasirutumisel tekkinud vibratsiooni maandumiseks ja lülitas enneaegselt välja retroraketid.[2][3] Selle tulemusel kukkus maandur ilmselt umbes 40 meetri kõrguselt planeedi pinnale puruks. Maandurit pole tänaseni leitud.[4]
Mõned Polar Landeri seadmeid, nagu näiteks panoraamkaamerat ja analüsaatorit, kasutati 2008. aastal Marsil maandunud Phoenixi maanduril.[5][6]
<ref>
-silt. Viide nimega Whatever
on ilma tekstita.<ref>
-silt. Viide nimega Search
on ilma tekstita.<ref>
-silt. Viide nimega Probable Cause
on ilma tekstita.<ref>
-silt. Viide nimega Found
on ilma tekstita.<ref>
-silt. Viide nimega Story
on ilma tekstita.<ref>
-silt. Viide nimega Set
on ilma tekstita.