Marsruutimine

See artikkel vajab toimetamist. (September 2018) Palun aita artiklit toimetada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

Marsruutimine on võrguliikluse teekonna valimise toimingute jada võrgus, võrkude vahel või üle mitme võrgu. Marsruutimine toimub paljudes eri tüüpi võrkudes, sealhulgas kanalikommutatsioonvõrkudes, näiteks avalikes telefonivõrkudes (PSTN), ISDN ja arvutivõrkudes (nt Internet).

Pakettkommutatsioonvõrkudes on marsruutimine kõrgemal tasemel otsuste tegemine, mis suunab võrgupaketid nende allikast nende sihtkohta läbi võrgu sõlmede. Pakettide edastamine on adresseeritud võrgupakettide transportimine ühest võrguliidesest teise. Vahesõlmed on tavaliselt mitmesugused võrguriistvaraseadmed nagu ruuterid, sillad^[1], lüüsid, tulemüürid või kohtvõrgu kommutaatorid/lülitid. Tavalised üldkasutatavad arvutid tegelevad ka pakettide edastamise ja suunamisega, hoolimata sellest, et neil tavaliselt puudub selleks spetsiaalne riistvara. Marsruutimisprotsess toimub tavaliselt marsruutimistabelite järgi, mis säilitavad marsruute võrgu eri sihtpunktidesse. Seega on marsruutimistabelite loomine marsruutimiskiiruse seisukohalt väga tähtis ning neid tabeleid hoitakse tavaliselt (ruuteri) mälus. Enamus marsruutimisalgoritme kasutab ainult üht võrgurada. Mitmerajaline marsruutimine lubab kasutada mitut alternatiivset teekonda korraga.

Marsruutimine, mõiste kitsas tähenduses vastandatakse sildamisega (mis eeldab, et sarnased võrguaadressid on võrgus üksteise lähedal). Struktureeritud aadressid võimaldavad kasutada ühte üldisemat marsruutimistabeli reeglit paljude seadmete jaoks. Suurtes võrkudes struktureeritud adresseerimine (marsruutimine) töötab tõhusamalt kui sildamine. Marsruutimisest on saanud dominantne adresseerimisviis vähemalt internetis, sildamist kasutatakse tavaliselt väiksemates võrkudes.