Back Massaspektrometrie Afrikaans مطيافية الكتلة Arabic Espectrómetru de mases AST Mass-spektrometriya Azerbaijani Мас-спектраметрыя Byelorussian Масспектрометрия Bulgarian Masena spektrofotometrija BS Espectrometria de masses Catalan شەبەنگپێوی بارستایی CKB Hmotnostní spektrometrie Czech
 | See artikkel vajab toimetamist. (August 2012) |
Massispektromeetria (MS) on analüütilise keemia meetod, millega on võimalik mõõta osakeste massi ja elektrilaengu suhet (m/z, kus m on iooni mass, z on iooni laeng).[1]
Seda meetodit kasutatakse osakeste molekulmasside määramiseks, proovi või molekuli elemendilise koostise määramiseks ning peptiidide või teiste keemiliste ühendite struktuuri välja selgitamiseks. Massispektromeetria põhimõte seisneb keemiliste ühendite ioniseerimises, et tekitada laetud molekulid või molekulide fragmendid, ning nende massi ja laengu suhte määramises.[1]
Massispektromeetrilise analüüsi protseduur:
- proov sisestatakse massispektromeetria aparatuuri ja aurustatakse;
- ühendid ioniseeritakse mõne ioniseerimismeetodiga (näiteks elektronionisatsioon EI), mille tulemusena tekivad laetud osakesed (ioonid);
- ioonid eraldatakse analüsaatoris elektromagnet- või magnetväljade abil sõltuvalt nende massi ja laengu suhtest;
- ioonid detekteeritakse mõne kvantitatiivse meetodiga;
- saadud signaalist koostatakse massispekter.
Põhilised MS-seadme osad:
- proovisisestusliides, mille erinevad vormid võivad olla gaasilise, vedela ja tahke aine massispektromeetria seadmesse sisestamiseks;
- vaakumsüsteem, mis on hädavajalik massispektromeetria aparatuuri tööks;
- ionisatsiooniallikas, mis tekitab gaasifaasis olevatest molekulidest ioonid, et neid oleks võimalik lahutada nende massi ja langu suhtest lähtuvalt (vedelate ja tahkete proovide korral viib lahuses või tahkes lahuses olevad ioonid gaasifaasi);
- massianalüsaator eraldab elektromagnet- või magnetväljas ioonid nende massi ja laengu suhte järgi;
- tajur mõõdab tekkinud signaalide tugevust ja võimaldab andmetest välja arvutada iga iooni esinemise hulga;
- signaalitöötlus võimaldab luua massispektri, kus on kajastatud tuvastatud ioonide jaotus.
Meetodit kasutatakse nii kvalitatiivseteks kui ka kvantitatiivseteks uuringuteks. Kasutusaladeks on näiteks tundmatute ühendite identifitseerimine, molekuli isotoopse koostise määramine, struktuuri uurimine molekuli fragmentatsiooni jälgides. Rakendusteks on veel mõne ühendi kvantitatiivse sisalduse määramine proovis või gaasifaasi keemia (ioonide ja molekulide keemia vaakumis) alustalade uurimine. Praegu on massispektromeetria igapäevases kasutuses analüütilise keemia laborites, mis uurivad suure hulga erinevate ühendite füüsikalisi, keemilisi ja bioloogilisi omadusi.