Mehmed Uzun

See artikkel ootab keeletoimetamist. (Detsember 2020) Kui oskad, siis palun aita artiklit keeleliselt parandada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

Mehmed Uzun (1953 Şanlıurfa provints, Türgi – 10. oktoober 2007) oli Türgis ja Rootsis elanud kurdi kirjanik. Ta oli kaasaja tunnustatuim kurdi romaanikirjanik.

Mehmed Uzun lõpetas keskkooli Diyarbakıris. Pärast 1971. aasta sõjaväelist riigipööret vangistati ta 3. märtsil 1972. Vanglas kohtus ta mitmete kurdi intellektuaalidega ning õppis kurdi keeles lugema ja kirjutama. Ta mõisteti 8 aastaks vangi, kuid vabanes amnestiaga 1974. aastal. Pärast vabanemist asus ta tööle kurdikeelse ajakirja Rızgari ('Vabanemine') juures. 1976 vangistati ta uuesti süüdistatuna separatismis, kuid ta vabanes 8 kuu pärast. 1977–2005 elas ta poliitilise põgenikuna Rootsis. Seal tutvus ta paljude kurdi eksiilkirjanikega nagu Cigerxwîn, Osman Sabri, Hasan Hişyar, Ruşen Bedirxan, Nurettin Zaza ja Ibrahim Ahmed. Temast sai tähelepanuväärne kurdi kirjanduse uuendaja ja Kurmanji murdele tugineva kirjakeele arendaja. Esimene romaan, Tu ('Sina'), ilmus 1985. Kokku avaldas ta 7 kurdikeelset romaani ja arvukalt esseesid. Ta koostas ka esimese kurdi kirjanduse antoloogia. 2005. aastal naasis ta Türki.

2006. aastal diagnoositi tal vähk. Teda raviti Rootsis. Pärast ravi läks ta tagasi Diyarbakıri, kus suri 10. oktoobril 2007.

Uzun oli Rootsi Kirjanike Liidu ja PEN-klubi liige.