Melanhoolia (kreeka keeles µέλαινα χολή melaina chole; melas, 'must' ja cholē, 'sapp')[1] oli mõiste vanaaja ja keskaja meditsiinis. Melanhoolik on üks neljast temperamenditüübist[2]. 19. sajandil võis "melanhoolia" olla nii füüsiline kui ka vaimne seisund ning melanhooliat peeti levinud haiguste põhjuseks, mitte teistest haigustest põhjustatud nähtuseks.[3]