![]() | See artikkel vajab toimetamist. (Juuni 2014) |
![]() | Artiklis ei ole piisavalt viiteid. |
Klaipėda piirkond (leedu Klaipėdos kraštas) või Memeli piirkond (saksa Memelland või Memelgebiet) defineeriti Versailles' rahuga 1920. aastal, kui see läks Suursaadikute konverentsi haldusalasse. Memeli piirkond koos Saarimaa ja Danzigiga pidi jääma Rahvasteliidu kontrolli alla kuni tulevaste päevadeni, kui nende piirkondade rahvale antakse õigus hääletada, et kas maa peaks minema tagasi Saksamaale või mitte.
Algsete skalvide ja kurelaste territooriumi vallutas umbes 1252. aastal Saksa ordu, kes ehitasid Memelburgi ('Memeli kindlus') ja Memeli linna (nüüd üldiselt tuntud oma leedu nime Klaipėda järgi). 1422. aastal pandi Melno rahuga maha Preisimaa ja Leedu piir, mis kehtis 1918. aastani.
Siis ülekaalukalt etniliste sakslastega asustatud Memeli piirkonna (Preisimaa leedulased ja memellandlased moodustasid teised rahvusgrupid), mis paiknes samanimelise jõe ja linna vahel, okupeeris Leedu 1923. aasta Klaipėda ülestõusus. Selle annekteeris Natsi-Saksamaa märtsis 1939 ja see liideti kohe, vaid pool aastat enne Teise maailmasõja puhkemist, Ida-Preisimaaga. Sõja lõppjärgus 1945. aastal okupeerisid selle Nõukogude väed, ja see annekteeriti Nõukogude Liitu. Nõukogude Liidu kokkuvarisemisest saati 1990. aastal on see olnud Leedu Vabariigi osa, kuuludes Klaipėda ja Tauragė maakonda. Leedu ja Venemaa Kaliningradi oblasti vaheline piir, mis kehtestati Versailles' rahuga piki jõge, on kehtiva rahvusvahelise piirina tänini jõus.