Menelik II ዳግማዊ ምኒልክ | |
---|---|
Etioopia keiser | |
Ametiaeg 10. märts 1889 – 12. detsember 1913 | |
Eelnev | Yohannes IV |
Järgnev | Lij Iyasu (ei kroonitud) |
Isikuandmed | |
Sünniaeg |
17. august 1844 Angolalla Tera, Shoa, Etioopia |
Surmaaeg |
12. detsember 1913 (69-aastaselt) Addis Abeba, Etioopia[1] |
Abikaasa |
Altash Tewodros (1855–1865) Bafena Wolde Mikael (1865–1882) Taytu Betul (1882–1913) |
Vanemad | Haile Melekot (isa, Shoa kuningas) |
Lapsed | Zewditu jt |
Sugulased | Saalomoni dünastia |
Elukoht |
Matmispaik Ba'eta Le Mariami klooster, Addis Abeba, Etioopia |
Menelik II (etioopia keeles ዳግማዊ ምኒልክ (dagmawi mənilək), hobuse nimi Abba Dagnew (amhara keeles አባ ዳኘው (abba daññäw)), ristinimi Sahle Mariam (ሣህለ ማርያም (sahlä maryam)); 17. august 1844 – 12. detsember 1913) oli Shoa kuningas aastatel 1866–1889 ning Etioopia keiser aastast 1889 kuni surmani. Tema ajal sai 1898. aastal Etioopiast modernne keisririik.[2]
Riigisiseselt moderniseeris Menelik II Etioopia Keisririiki. Rahvusvahelisel tasemel juhtis ta vägesid esimeses Itaalia-Etioopia sõjas, pärast otsustavat võitu Adua lahingus sai Etioopia rahvusvahelise tunnustuse, mis väljendus välisdiplomaatide saatmises tema õukonna juurde ning Etioopia välispiiride määratlemises. Menelik II laiendas oma kuningriiki lõunasse ja itta oromode, Kaffa, Sidamo, volaitade ja teiste rahvaste ning riikide arvelt.[3]
Oma võimuperioodi teises pooles pani ta kokku Etioopia esimese valitsuse, ministriteks määras Menelik austatud aadlikud.[4] Tema valitud ministrid jäid ametisse ka pärast Menelik II surma Lij Iyasu lühikeseks valitsusajaks (kelle nad kukutasid) ning keisrinna Zewditu ajaks.