Mikroajalugu

Mikroajalugu on ajalooteaduse haru, millele on iseloomulik väikeste, selgelt piiritletud, sageli ebaharilike ja tähelepanuta jäänud sündmuste, isikute või protsesside detailne ja ühiskondlikku konteksti arvesse võttev analüüsimine, eesmärgiga teha sellise uurimistöö põhjal laiapõhjalisemaid järeldusi ühiskonna kohta.

Mikroajalugu kujunes eraldi uurimissuunaks 1970. aastatel Itaalias. Itaalia mikroajaloolaste eesmärk, nii nagu selle sõnastasid mikroajaloole aluse pannud Carlo Ginzburg ja Giovanni Levi, oli mingi väikse nähtuse juhtlõngadele tugineva uurimise põhjal teha laiemaid üldistusi ühiskonna kohta. Itaalia mikroajaloolased vastandusid samal ajal Prantsusmaal levinud kvantitatiivse ajaloouurimise trendile, mis seisnes sellistele pika kestusega protsesside keskendumises (longue durée), milles üksikisikutel ja -sündmustel pole peaaegu mingit rolli. Mikroajaloolaste veendumuse järgi on ebaharilike ja kohati marginaalsete nähtuste käsitlemisega võimalik saavutada ühiskonna toimimisest parem arusaam, kui ainult makrotasandi protsesse kvantitatiivselt uurides.

Mikroajalugu on seostatud mitmete teiste ajaloo- ja laiemalt humanitaarteaduse uurimissuundadega, sealhulgas biograafia, kultuuriajaloo, kultuuriantropoloogia ning argi- ja sündmusteajalooga. Kõigi nende uurimisvaldkondadega on mikroajalool mitmeid kokkupuutepunkte ja vastastikmõjusid.