Moraalsus

Moraalsus (ladina keelest moralis ″komme, iseloom, korralik käitumine″) on väärtuste, normatiivsete reeglite või põhimõtete süsteemi alusel kas vääraks või õigeks mõistetud käitumisviisid, otsused või kavatsused.^[1] Selline määratlemine võib tuleneda kultuurilistest , religioossetest või filosoofilistest veendumustest, samuti inimese enda standarditest, mida usub olevat universaalne.^[2]

Moraalifilosoofia käsitleb muuhulgas moraaliontoloogiat kui moraali päritolu ning moraaliepistemoloogiat kui moraaliteadmist. Läbi aastate on välja pakutud erinevaid moraaliväljendus süsteemide lahendusi. Käsitletud on seejuures deontoloogilise eetika süsteemi, mis omistab seesmise väärtuse teole endale, mitte selle tagajärgedele ning, et moraalne tegu on ajendatud teatud moraalsest motiivist või kohusetundest järgida moraalireegleid, kusjuures otsustavaks pole mitte teole järgnev tagajärg, vaid tegutsemise ajendiks olnud hea tahe. Samuti käsitletakse ka normatiivse eetika süsteeme, mis võtavad arvesse just nimelt teod ning nende tagajärjed. Näide normatiivse eetika filosoofiast on kõlbluse kuldreegel, mis ütleb: „Käitu teiste suhtes nii, nagu sa soovid, et teised sinu suhtes käituksid“.^[3]

Moraalitus on vastand moraalsusele ehk ebamoraalsus, kõlblusetus, seejuures amoraalsus väljendub kui mitte uskumises üleüldse konkreetsetesse moraali standarditesse ning reeglitesse.

↑ Long, A. A.; Sedley, D. N. (1987). The Hellenistic Philosophers: Translations of the Principal Sources with Philosophical Commentary. 1. Cambridge: Cambridge University Press. pp. 366–367. ISBN 9780521275569
↑ Stanford University (14 March 2011). "The Definition of Morality". Stanford Encyclopedia of Philosophy. Stanford University. Retrieved 22 March 2014.
↑ Antony Flew, ed. (1979). "golden rule". A Dictionary of Philosophy. London: Pan Books in association with The MacMillan Press. p. 134. ISBN 9780333262047. This dictionary of philosophy contains the following under the entry for "golden rule": "The maxim 'Treat others how you wish to be treated'. Various expressions of this fundamental moral rule are to be found in tenets of most religions and creeds through the ages, testifying to its universal applicability." Walter Terence Stace argued that the Golden Rule is much more than simply an ethical code. He posits that it "express[es] the essence of a universal morality." The rationale for this distinction occupies much of his book The Concept of Morals (1937). Stace, Walter T. (1937). The Concept of Morals. New York: The MacMillan Company; reprinted by Peter Smith Publisher Inc, January 1990. p. 136. ISBN 0-8446-2990-1.

[1] Long, A. A.; Sedley, D. N. (1987). The Hellenistic Philosophers: Translations of the Principal Sources with Philosophical Commentary. 1. Cambridge: Cambridge University Press. pp. 366–367. ISBN 9780521275569

[2] Stanford University (14 March 2011). "The Definition of Morality". Stanford Encyclopedia of Philosophy. Stanford University. Retrieved 22 March 2014.

[3] Antony Flew, ed. (1979). "golden rule". A Dictionary of Philosophy. London: Pan Books in association with The MacMillan Press. p. 134. ISBN 9780333262047. This dictionary of philosophy contains the following under the entry for "golden rule": "The maxim 'Treat others how you wish to be treated'. Various expressions of this fundamental moral rule are to be found in tenets of most religions and creeds through the ages, testifying to its universal applicability." Walter Terence Stace argued that the Golden Rule is much more than simply an ethical code. He posits that it "express[es] the essence of a universal morality." The rationale for this distinction occupies much of his book The Concept of Morals (1937). Stace, Walter T. (1937). The Concept of Morals. New York: The MacMillan Company; reprinted by Peter Smith Publisher Inc, January 1990. p. 136. ISBN 0-8446-2990-1.

[1]

[2]

[3]

Moraalsus

From Wikipedia, the free encyclopedia · View on Wikipedia