Multietnolektiks (ingl multiethnolect) nimetatakse mitmekultuurilistes piirkondades kõneldavat standardkeele varianti, mis tekib keelekontaktide tulemusel.[1] Multietnolekte pruugitakse eeskätt nendes suurlinna regioonides, kus suur hulk elanikkonnast kuulub töölisklassi ning on sisserände taustaga. Kõnelejateks on sageli samades piirkondades elavad (nii kohalikud kui ka sisserännanud) noored.[2] Multietnolektis leidub korraga mitme keele (näiteks türgi, araabia, pandžabi) elemente[1], mitmekeelsed jooned ilmnevad põhiliselt sõnavaras, kuid samuti häälduses, morfoloogias ja lauseehituses[3]. Multietnolekte on võrreldud ka pidžin- ja kreoolkeelte[4] ning murrete ja sotsiolektidega[5].
- ↑ 1,0 1,1 Quist, Pia (2000). Ny københavnsk ‘multietnolekt’: Om sprogbrug blandt unge i sprogligt og kulturelt heterogene miljøer. – Danske Talesprog 1, 143–211.
- ↑ Denis, Derek, Elango, Vidhya, Kamal, Nur Sakinah Nor, Prashar, Srishti, Velasco, Maria. (2023). Exploring the Vowel Space of Multicultural Toronto English. – Journal of English Linguistics 51(1), 30–65. https://doi.org/10.1177/00754242221145164.
- ↑ Quist, Pia (2008). Sociolinguistic approaches to multiethnolect: Language variety and stylistic practice. – International Journal of Bilingualism 12(1–2), 43–61. https://doi.org/10.1177/13670069080120010401.
- ↑ Kotsinas, Ulla-Britt. (1988). Immigrant children’s Swedish – A new variety? – Journal of Multilingual and Multicultural Development 9(1–2), 129–140. https://doi.org/10.1080/01434632.1988.9994324.
- ↑ Cheshire, Jenny, Kerswill, Paul, Fox, Sue, Torgersen, Eivind. (2011). Contact, the feature pool and the speech community: The emergence of Multicultural London English. – Journal of Sociolinguistics 15(2), 151–196. https://doi.org/10.1111/j.1467-9841.2011.00478.x.