Nairi oli assüüriakeelne nimi (KUR.KUR Na-i-ri või Na-'i-ru) hõimurühma kohta Armeenia mägismaal[1], ligikaudu nüüdse Türgi Vani ja Hakkâri rajooni alal. Enam-vähem kindlalt on see sama mis Mesopotaamia, hetiidi ja urartu allikaist tuntud Nihriya.[2]
Nairi nimi esineb peaasjalikult 13.–12. sajandi allikais, kuid kohanimedes on seda ka hiljem kasutatud. Nii nimetati Vani järve assüüria tekstides "Nairi maa mereks" (tâmtu ša mât Nairi).[3]
Pronksiaja kollapsi aegu 13.–12. sajandil eKr olid Nairi riigid küllalt tugevad, et seista vastu nii Assüüriale kui ka hetiitidele. Sealkandis toimus umbes 1230 eKr Nihriya lahing, milles kulmineerus hetiitide ja assüürlaste võimuvõitlus endise Mitanni riigi jäänuste pärast. 1114 eKr loetles Assüüria kuningas Tiglatpilesar I 23 alistatud Nairi kuningat; neist lõunapoolseim valitses Tummes, Urmia järvest edelas, ning põhjapoolseim Daiaenis.[4] 10. sajandil eKr liideti Nairi Urartuga.