Nama keel (Khoekhoegowab) | |
---|---|
Kõneldakse |
Namiibia Lõuna-Aafrika Vabariik Botswana |
Piirkonnad | Oranje jõe piirkond, Namakwaland |
Kokku kõnelejaid | 251 000 [1] |
Keelesugulus |
khoisani keeled keskkhoisani keeled nama keel |
Ametlik staatus | |
Ametlik keel | Namiibia |
Keelekoodid | |
ISO 639-3 | naq |
Nama keele leviala Namiibias |
Nama keel, Khoekhoegowab (endise nimetusega hotentoti või damara keel, mõnedes allikates[2] khoekhoe keel) kuulub khoisani keelkonda keskkhoisani keelte hulka [3]. Seda kõneldakse Namiibias, Lõuna-Aafrika Vabariigis ja Botswanas[1]. Nama keeles on kasutusel ladina kiri.[1]
Nama keele rääkijaid on 251 100: Namiibias räägib seda keelt 200 000 inimest, Lõuna-Aafrika Vabariigis 50 900 ja Botswanas 200 inimest.[1] Nendes riikides räägitakse nama keelt enim Oranje jõe ja Namakwalandi piirkonnas [1]. Nama keel on oma rääkijate arvu poolest khoisani keelte seas üks elujõulisemaid.[4]
Nama keel on Namiibia riigikeel.[1] Nama keelt õpetatakse alg- ja põhikoolides, Namiibia Ülikoolis on seda keelt võimalik õppida doktoriõppe tasandini; loodud on namakeelsed raadiosaated ja grammatika ning välja antud sõnaraamatuid. Piibel tõlgiti nama keelde 1966. aastal. Keel on kasutusel ka asjaajamiskeelena.[1]
Nama keelel on neli dialekti: kesk-damara, damara, namidama ja sesfonteini damara.[1]
<ref>
-silt. Viide nimega EL
on ilma tekstita.<ref>
-silt. Viide nimega 0y2Sp
on ilma tekstita.<ref>
-silt. Viide nimega EKI
on ilma tekstita.<ref>
-silt. Viide nimega hqHrb
on ilma tekstita.