Nanjingi veresaun

See artikkel ootab keeletoimetamist. (Detsember 2022) Kui oskad, siis palun aita artiklit keeleliselt parandada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

Nanjingi veresaun või Nanjingi vägistamine (varasem nimetus Nankingi veresaun või Nankingi vägistamine) oli Hiina tsiviilisikute massimõrv, mille pani toime Jaapani keiserlik armee Hiina Vabariigi pealinnas Nanjingis pärast Nanjingi lahingut teises Hiina-Jaapani sõjas. 13. detsembril 1937 alanud veresaun kestis kuus nädalat. Jaapani armee pani toime ka muid sõjakuritegusid (vägistamised, rüüstamised ja süütamised).^[1]

Pärast Shanghai vallutamist novembris 1937 tungis Jaapani armee kiiresti edasi. Detsembri alguseks asus see Nanjingi äärelinnas. Jaapanlaste lähenedes otsustas Hiina armee suurema osa oma vägedest linnast välja tõmmata. Nanjingi tsiviilvalitsus põgenes, jättes linna de facto Saksamaa diplomaadi John Rabe kontrolli alla, kes oli asutanud Nanjingi turvatsooni rahvusvahelise komitee.^[1]

Esimesed Jaapani väed jõudsid linna 13. detsembril ja kohtasid vähe vastupanu, veresaun algas juba samal päeval. Hiina sõdurid hukati sõjaseadusi rikkudes. Naisi ja tüdrukuid vägistati massiliselt ning tehti kõva rüüstetööd. Tapmisi oli hinnanguliselt 40 000-st üle 300 000-ni ning vägistamisi 20 000-st üle 80 000-ni. Kaug-Ida rahvusvahelise sõjatribunali hinnangul pandi toime vähemalt 200 000 mõrva ja 20 000 vägistamist.^[2]

Veresaun vaibus suures osas 1938. aasta alguseks. John Rabe loodud turvatsoon aitas vähemalt 200 000 inimesel eluga pääseda. Pärast sõda tunnistati mitmed Jaapani sõjaväelased ning Jaapani endine peaminister ja julmusteaegne välisminister Kōki Hirota sõjakuritegudes süüdi ja hukati. Prints Asaka, kes oli Nanjingi vallutanud vägede juht, pääses sõjatribunalist, kuna keiserliku perekonna liikmena oli talle tagatud puutumatus. Kunagine veresaun on tänini üks Hiina ja Jaapani suhete valupunkte.^[2]