Neil Armstrong | |
---|---|
![]() | |
Sünninimi | Neil Alden Armstrong |
Sünniaeg |
5. august 1930 Wapakoneta, Ohio |
Surmaaeg |
25. august 2012 (82-aastaselt) Cincinnati, Ohio |
Alma mater |
Purdue Ülikool Lõuna-California Ülikool |
Tunnustus |
Presidendi Vabadusmedal Kongressi kuldmedal |
Sõjaväeline karjäär | |
Truudusvanne |
![]() |
Teenistus | Ameerika Ühendriikide Relvajõud |
Teenistusaeg | 1949–1960 |
Auaste |
![]() |
Üksus(ed) | Ameerika Ühendriikide merevägi |
Sõjad/lahingud | Korea sõda |
Autogramm | |
![]() |
Neil Alden Armstrong (5. august 1930 – 25. august 2012) oli USA astronaut, insener, esimene inimene, kes astus Kuu pinnale. Samuti oli ta mereväe lendur, katselendur, aero- ja astronautikainsener ja professor ülikoolis.
Armstrong sündis Ohio osariigis Wapakonetas. 1947. aastal asus Purdue Ülikoolis õppima aerokosmose inseneriteadust, kuid 1949. aastal kutsuti ta mereväkke ning 1950. aastal sai temast mereväe lendur. Armstrong osales Korea sõjas ning pärast sõda lõpetas ta 1955. aastal ülikooli. Ülikooli lõpetamise järel sai ta NACA katselenduriks ning lendas seitse korda katselennukiga X-15.[1] Ta osales ka õhuväe mehitatud kosmoselendude programmides.
1962. aastal valiti ta NASA teise astronautide grupi The New Nine liikmeks. Märtsis 1966 oli ta Gemini 8 komandör ja sai NASA esimeseks tsiviilisikust astronaudiks, kes jõudis kosmosesse.[2] Missiooni ajal sooritas ta koos kaasastronaudi David Scottiga esimese põkkumise kosmoses. Missioon tuli hiljem katkestada, sest kosmoselaev hakkas ohtlikult pöörlema ning Armstrong kasutas pöörlemise lõpetamiseks kütust, mis oli mõeldud atmosfääri sisenemise ajaks. 1969. aastal sai Armstrong missiooni Apollo 11 komandöriks ning sooritas koos Buzz Aldriniga esimese mehitatud maandumise Kuule. 20. juulil 1969 sai ta esimeseks inimeseks, kes on kõndinud Kuu pinnal.
Armstrong lahkus NASAst 1971. aastal ning õpetas kuni 1979. aastani Cincinnati ülikoolis. Pärast NASAst lahkumist, oli ta Apollo 13 õnnetust ja Challengeri katastroofi uurinud komisjonide liige. Armstrong suri 2012. aastal südameoperatsiooni järel tekkinud tüsistustesse.[3]