Neoimpressionism oli 19. sajandi lõpus levinud kunstivool, mis lähtus impressionismist, kuid milles domineeris vahetu mulje edastamise üle teaduslikum joone- ja värvikasutus. Neoimpressionismi kontekstis räägitakse ka puäntillismist ja divisionismist, sest neid tehnikaid kasutati varases neoimpressionismis.
Neoimpressionismi alguseks loetakse prantsuse maalikunstniku Georges Seurat' maali "Pühapäeva pärastlõuna Grande-Jatte'i saarel" (1884–1886) esitlemist 1886. aastal toimunud Sõltumatute Salongi (Salon des Indépendants) näitusel Pariisis.[1]
Tuntumad neoimpressionistid on sellele alusepanijad[2] Georges Seurat ja Paul Signac, aga ka Charles Angrand, Henri-Edmond Cross, Albert Dubois-Pillet, Maximilien Luce, Camille Pissarro, Théo van Rysselberghe ja Giuseppe Pelizza da Volpedo.