Niels Kaj Jerne | |
---|---|
![]() | |
Sündinud |
23. detsember 1911 London, Suurbritannia |
Surnud |
7. oktoober 1994 (82-aastaselt) Castillon-du-Gard, Prantsusmaa |
Alma mater | Kopenhaageni Ülikool |
Teadlaskarjäär | |
Tegevusalad | immunoloogia |
Töökohad |
Taani Riiklik Seerumiinstituut Maailma Terviseorganisatsioon Pittsburghi Ülikool Johann Wolfgang Goethe Ülikool Baseli Immunoloogiainstituut |
Tunnustus | Nobeli meditsiiniauhind (1984) |
Niels Kaj Jerne, (23. detsember 1911 – 7. oktoober 1994) oli taani immunoloog. Ta pälvis Nobeli auhinna meditsiini ja füsioloogia valdkonnas 1984. aastal koos Georges J. F. Köhleri ja César Milsteiniga. Auhind saadi immuunsüsteemi arengu ja kontrolli teooriate ning monoklonaalsete antikehade tootmise põhimõtete avastamise eest.
Jerne on peamiselt tuntud kolme teooria tõttu. Arvati, et organism toodab antikehi vastusena antigeenidele. Jerne aga arvas, et immuunsüsteemil juba on olemas spetsiifilised antikehad antigeenidega võitlemiseks. Teiseks, oli teada, et immuunsüsteem on tolerantne organismi enda suhtes. Jerne postuleeris, et selle "õppimine" toimub tüümuses. Kolmandaks, oli teada, et T-rakud ja B-rakud suhtlevad teineteisega. Jerne teooria kohaselt on erinevad antikehad seotud teineteisega samade kohtadega, millega need seovad ennast antigeenidega. Nii moodustavad nad stabiilse "võrgu". Kui antigeen satub organismi, tasakaal häirub ja kujuneb immuunvastus.[1]