![]() Hawkeye E-2D variant testlennul | |
Tüüp | lennupõhine eelhoiatus ja õhuruumi juhtimine |
---|---|
Tootja |
Grumman Northrop Grumman |
Riik |
![]() |
Esmalend | 21. oktoober 1960 |
Võeti kasutusele | jaanuar 1964[1] |
Põhikasutajad | Ameerika Ühendriikide merevägi |
Muud kasutajad | Loend... |
Ühe maksumus | 80 miljonit dollarit[1] |
Meeskond | 5[1] |
Pikkus | 17,5 m[1] |
Tiivaulatus | 28 m[1] |
Mootor | 2x Allison T-56-A247 turbopropellermootor |
Tippkiirus | 300+ sõlme (552 km/h)[1] |
Lennulagi | 9100 m[1] |
Northrop Grumman E-2 Hawkeye on Ameerika Ühendriikide taktikaline ja ilmast sõltumatu eelhoiatus- ja õhuruumijuhtimislennuk, millel on võimekus startida lennukikandjatelt.
Kahe turbopropellermootoriga Hawkeye töötas Ameerika Ühendriikide mereväe jaoks välja Grumman Aircraft Company. Arendustöö lennuki kallal algas 1956. aastal, mil merevägi kuulutas välja konkursi tehniliselt vananenud Grumman E-1 Tracerite asendamiseks uue samalaadse lennukiga. Esimene proovilend algelise prototüübiga toimus 21. oktoobril 1960, juba täielikult varustatud ja sisustatud lennukit katsetati esimest korda 19. aprillil 1961. Merevägi võttis Hawkeye teenistusse 1964. aasta jaanuaris.[2]
1965. aastal ilmnes, et lennuki avioonikasektsiooni jahutussüsteem on vigaselt disainitud. Selleks ajaks oli toodetud 59 Hawkeye'd. Pärast kongressi sekkumist ja algsete tellimuste tühistamist, töötasid Grumman ja merevägi välja lennuki uuendatud variandi E-2B. Mitmed arvutisüsteemid ja avioonikaseadmed vahetati täielikult välja. E-2 edasiarendamine jätkus 1968. aastal alustatud uuendusprogrammiga, millega püüti täiendada Hawkeye radari ja pardaarvutite võimekust. Uus E-2C läbis 1971. aastal katselennud ning võeti 1973. aastal mereväe teenistusse.[2]
{{netiviide}}
: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)