Okaspuutaimed

See artikkel räägib üldmõistest; perekonnanime kohta vaata artiklit Okaspuu (perekonnanimi)

Okaspuud Fossiilide leiud: alates hilis-karbonist
Harilik kuusk Keila lääneosas, Tammiku tee ääres.
Taksonoomia
Riik	Taimed Plantae
Hõimkond	Okaspuutaimed Pinophyta
Klass	Okaspuud Pinopsida
Seltsid ja sugukonnad
Cordaitales † Männilaadsed Pinales   Männilised Pinaceae   Araukaarialised Araucariaceae   Kivijugapuulised Podocarpaceae   Sirmokkalised Sciadopityaceae   Küpressilised Cupressaceae   Peajugapuulised Cephalotaxaceae   Jugapuulised Taxaceae Vojnovskyales † Voltziales †

Okaspuutaimed (Coniferophyta ehk Pinophyta; varem ka Coniferae) on üks viiest hõimkonnast seemnetaimede ülemhõimkonnas. Kõik selle hõimkonna tänapäeval elus olevad liigid kuuluvad okaspuude klassi (Pinopsida) ja okaspuulaadsete seltsi (Pinales).

Okaspuutaimed kuuluvad paljasseemnetaimede hulka, mida on maailmas on umbes 700 liiki. Paljasseemnetaimed on parafüleetiline rühm, kuhu kuulub neli hõimkonda: okaspuutaimed, palmlehiktaimed, hõlmikpuutaimed ja vastaklehiktaimed.

Okaspuutaimed on oma 550 liigi ja 50 perekonnaga suurim paljasseemnetaimede hõimkond.^[1] Eestis elab pärismaisena neli liiki okaspuid.

Kuigi okaspuude liike on maailmas suhteliselt vähe, on nad ökoloogiliselt väga tähtsad. Okaspuud on domineerivad liigid väga suurtel maa-aladel, eriti taigas ja põhjapoolkeral üldiselt, aga ka sarnase kliimaga aladel lõunapoolkeral.^[1] Lähis-Arktikas kasvavatel okaspuudel on talveperioodiks palju kohastumusi. Oma koonuselise kuju ja longus okstega saavad nad hästi lume koormuse alt vabaneda. Paljud okaspuud suudavad sesoonselt muuta oma biokeemiat, et tulla toime madalate temperatuuridega.^[2]

Okaspuud on puittaimed ning neil toimub sekundaarne kasv, mille tagajärjel taime vars jämeneb, kuid ei pikene.^[3] Enamik okaspuid on puud, kuigi mõned on põõsad. Lehtedeks on neil kitsad teravad okkad või väikesed laiad soomused. Seemned valmivad käbides.