Oksornament ehk oksastik[1] (saksa keeles Astwerk, inglise keeles branch tracery, branchwork; prantsuse keeles bois mort, branchage) on hilisgooti ornament, mis koosneb naturalistlikult kujutatud põimunud, kärbitud lehtedega okstest. Võib esineda ehisraamistiku asemel portaalidel, kantslitel, baldahhiinidel, võlviroietel[2]. Eriti Saksamaa ja Kesk-Euroopa hilisgootikas.
Oksornament oli levinud motiiv 15. sajandi viimasest veerandist kuni 16. sajandi esimese veerandi lõpuni. Kui see arhitektuurist kadus, jäid jämedad oksad väikeste oksaköntidega ornamendina laialt kasutatavaks väikekunstides[3][4] renessansis ja manerismiperioodil. Ajaloolisi stiile idealiseerival romantismiperioodil 19. sajandil elas oksornament läbi uue tõusu[5], leides kujutamist isegi nõudel, pildiraamidel ja vääriskivide raamistuses[6].