![]() | See artikkel vajab toimetamist. (Juuli 2014) |
![]() | Artiklis ei ole piisavalt viiteid. |
Herzogtum Oldenburg 1774–1810 | |||||
![]() Oldenburgi hertsogkonna paiknemine Saksa-Rooma riigis | |||||
Valitsusvorm | feodaalmonarhia | ||||
---|---|---|---|---|---|
Pealinn | Oldenburg | ||||
|
Oldenburgi hertsogkond (saksa Herzogtum Oldenburg) — saanud nime oma pealinna, Oldenburgi linna järgi — oli riik tänapäeva Loode-Saksamaal. Oldenburg kestis aastast 1180 aastani 1810, kui selle annekteeris Prantsuse esimene keisririik. See paiknes Weseri jõesuus. Kui Oldenburgi dünastia pealiin Oldenburgi krahvi Anton Güntheri isikus aastal 1667 välja suri, langes see Taani kuninglikule perekonnale. Karl Friedrich Schleswig-Holstein-Gottorpi liinist abiellus Peeter I tütre, suurvürstinna Anna Petrovnaga. Tema nõbu Friedrich August sai Oldenburgi hertsogiks aastal 1774. Üks tema vendadest, Adolf Fredrik, sai Rootsi kuningaks. Teise venna, Georg Ludwigi poeg Peter Friedrich Ludwig sai Oldenburgi suurhertsogiks aastal 1823. Järgnenud Oldenburgi valitsejad olid kõik tema järglased. See valitsejasugu, Oldenburgi dünastia, tuli võimule ka Taanis, Norras, Rootsis, Kreekas ja Venemaal, ja Kreeka haru noorema liini pärijad on Edinburghi hertsogi prints Philipi kaudu ka Briti troonipärimisjärjekorras.