Taevakeha orbiidi kaldeks ehk inklinatsiooniks nimetatakse taevamehaanikas selle taevakeha orbiidi tasandi ja mõne teise tasandi (baastasandi) vahelist nurka[1]. See suurus iseloomustab orbiidi orientatsiooni (matemaatiliselt rihti) ruumis.
Orbiidi kallet väljendatakse kraadides, minutites ja sekundites, harvem radiaanides. Peaaegu alati tähistatakse teda i.
Orbiidi kalle on klassikalises orbitograafias üks kuuest orbiidi elemendist, millega üheselt kirjeldatakse ellipsikujulist orbiiti (Kepleri orbiiti).
Koos tõususõlme otsetõusuga ja periapsiidi argumendiga määrab ta orbiidi tasandi asendi ruumis.
Orbiidi kalle võib olla 0° kuni 360°. Kui orbiidi kalle on 90° ja 270° vahel, siis on tegu retrograadse orbiidiga. Teistel juhtudel on orbiit prograadne.
Kepleri orbiidi puhul (kaks keha vaakumis) on orbiidi kalle konstantne, orbiidi tasand on tähtede suhtes stabiilne. Kolmandatest kehadest tingitud häirituste korral toimuvad tõususõlme otsetõusu väikesed muutused, mis on osalt perioodilised. Sellepärast esitatakse orbiidi element oskuleerivate avaldiste reana teatud epohhi suhtes, st teatud hetkel kehtiva lähendusena.