Oreksiinid (ka hüpokretiinid) on virgutava toimega neuropeptiidsed hormoonid. Kaks teaduslikku uurimisgruppi avastasid need hormoonid üheaegselt roti ajust.[1][2] Hormooni kaks isovormi (oreksiin A ja B ehk hüpokretiin-1 ja -2), mille peptiidsed järjestused kattuvad ligikaudu 50%, pärinevad ühest ja samast prekursorvalgust. Oreksiin A/hüpokretiin-1 koosneb 33 aminohappejäägist, mida ühendavad ahelasiseselt kaks disulfiidsilda. Oreksiin B/hüpokretiin-2 on lineaarne, 28 aminohappejäägist koosnev peptiid. Uuringud näitavad, et oreksiin A/hüpokretiin-1 võib olla bioloogiliselt tähtsam kui oreksiin B/hüpokretiin-2. Need peptiidid edastavad signaale kõigis ajupiirkondades, kuigi neid toodab väike hulk rakke hüpotalamuse lateraalses ja tagumises osas. Oreksiini peptiidid seonduvad kahe G-valguga seotud oreksiini retseptoriga OX1 ja OX2. Oreksiin A seondub mõlema retseptoriga ligikaudu võrdse afiinsusega, oreksiin B seondub aga peamiselt OX2-le ja on viis korda vähem afiinne OX1 retseptori suhtes.[3]