Paepealsed mullad

Paepealsed mullad on peenkivised lubja- ja huumusrikkad õhukesed mullad, mille pael lasuva peeneselise ja/või koreselise mullakihi tüsedus on kokku alla 30 cm ja milles keemine on kõrgemal kui 30 cm. Enamasti kannatab neil muldadel kasvav taimestik põua all, kuid lühikese perioodi jooksul (kevaditi ja sügiseti) võib osa neist kannatada ka liigniiskuse all.[1][2]

Ordoviitsiumi ja Siluri kivistunud karbonaatsetel lademetel kujunenud mullad, mis moodustavad 1,2% Eesti muldkatte kogupindalast. Produktiivsus on alla keskmise. Paepealsed mullad on loopealsete ökosüsteemide alusmullaks ja esindavad kujukalt põhjamaiselt karme mullaolusid. Pälvinud esiletõstmise omapärase ülesehituse, teistest erinevate omaduste ja ökoloogia poolest. [1]

  1. 1,0 1,1 Astover Alar, Kõlli Raimo, Roostalu Hugo, Reintam Endla, Leedu Enn (2012). Mullateadus. Tartu. Lk 308–316.{{raamatuviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)
  2. "Major soils of the world- Leptosol" (PDF). World Soil Information.

From Wikipedia, the free encyclopedia · View on Wikipedia

Developed by Nelliwinne