Back غيستاس Arabic جيستاس ARZ Mal Lladre Catalan Gestas (Schächer) German Impenitent thief English Mal Ladrón Spanish گستاس دزد Persian Gestas Finnish Mauvais Larron French Penyamun yang tidak bertobat ID

Parandamatu varas

Hans von Tübingeni Ristilöömine, mis näitab püha Dismast ehk patukahetseja varast Kristuse paremal pool (pildil vasakul), ja Gestast, parandamatut varast Kristuse vasakul pool koos kuradiga. Teised kujutatud on Õnnistatud Neitsi Maarja, apostel Johannes ja kolm Maarjat (Püha Maarja Kleofas, Püha Maarja Salome ja Püha Maarja Magdaleena).

Parandamatu varas on mees, keda on kirjeldatud Uue Testamendi jutustuses Jeesuse ristilöömisest. Evangeeliumi jutustuses lüüakse Jeesuse kõrval risti kaks kurjategijat. Kahes esimeses evangeeliumis (Matteus ja Markus) ühinevad nad mõlemad rahvahulgaga, et teda mõnitada. Luuka evangeeliumi versioonis aga mõnitab üks Jeesust, et ta ei päästa ennast ja neid, teine (tuntud kui patukahetseja varas) palub armu.[1][2][3]

Apokrüüfsetest tekstidest on parandamatule vargale antud nimi Gestas, mis esimest korda esineb Nikodeemuse evangeeliumis, samal ajal kui tema kaaslast nimetatakse Dismaseks. Kristlik traditsioon väidab, et Gestas oli Jeesuse vasakul ristil ja Dismas Jeesuse paremal. Jacobus de Voragine'i "Kuldlegendis" on parandamatu varga nimi Gesmas. Vastupidi heale vargale nimetatakse mõnikord parandamatut varast "halvaks vargaks".

Apokrüüfne araabia varajane evangeelium viitab Gestasele ja Dismale vastavalt kui Dumachus ja Titus. Traditsiooni kohaselt, mida on nähtud näiteks Henry Wadsworth Longfellow' poeemis "Kuldne legend"[4] oli Dumachus üks röövlitest, kes ründasid Egiptusse rännakul püha Joosepit ja püha perekonda.

Loo kõige varasemaks versiooniks loetakse seda, et Markuse evangeeliumis[5][3][6] tavaliselt dateering umbes 70. aastal pKr.[5] Autor ütleb, et kaks bandiiti löödi risti koos Jeesusega, üks kummalgi pool teda. Möödasõitjad ja ülempreestrid mõnitavad Jeesust, et too väitis end olevat Messias, kuid ei suuda siiski ennast päästa, ning kaks koos temaga risti löödut ühinevad. (Markus 15:27–32)[3] Mõned tekstid sisaldavad viidet Jesaja raamatule, viidates sellele kui ennustuse täitumisele (Isaiah 53:12 : "Ja ta ... loeti üleastujate hulka"). Umbes 85. aastal kirjutatud Matteuse evangeelium[5] kordab samu üksikasju. (Matteus 27:38–44)

Luuka evangeeliumi versioonis on aga umbes 80–90[5] üksikasjad erinevad: üks bandiitidest noomib teist Jeesuse mõnitamise eest ja palub Jeesusel teda meeles pidada, „kui sa tuled oma kuningriiki”. Jeesus vastab, lubades talle, et ta on temaga samal päeval paradiisis. (Luukas 23:33–45)[3] Traditsioon on andnud sellele kurjategijale kahetseva varga ja teisele karistamatu varga nime.

Ka Johannese evangeeliumis, mis arvati olevat kirjutatud 90–95 pKr[5], öeldakse, et Jeesus löödi risti koos kahe teisega, kuid selles kirjelduses ei ole neid kirjeldatud ega neist ei räägita. (John 19:18–25)

  1. ↑ William Lane Craig; Joe Gorra (1. september 2013). A Reasonable Response: Answers to Tough Questions on God, Christianity, and the Bible. Moody Publishers. Lk 153. ISBN 978-0-8024-8384-3.
  2. ↑ "William Lane Craig and Bart Ehrman Debate "Is There Historical Evidence for the Resurrection of Jesus?"". physics.smu.edu. Vaadatud 24. juunil 2020.
  3. ↑ 3,0 3,1 3,2 3,3 Bart D. Ehrman (2008). Whose Word is It?: The Story Behind who Changed the New Testament and why. A&C Black. Lk 143. ISBN 978-1-84706-314-4.
  4. ↑ The Golden Legend
  5. ↑ 5,0 5,1 5,2 5,3 5,4 Professor Bart D. Ehrman, The Historical Jesus, Part I, p. 6, The Teaching Company, 2000. Quote: "Scholars are fairly unanimous that they were written some decades after Jesus’ death: Mark, AD 65–70; Matthew and Luke, AD 80–85; and John, AD 90–95."
  6. ↑ Ehrman (2000: 5). Quote: "Maybe we should begin with the earliest Gospel to be written, which most scholars agree was the Gospel of Mark."
From Wikipedia, the free encyclopedia · View on Wikipedia

Developed by Nelliwinne