Paranoia on inimese instinkt või mõtlemine, mis on tugevalt mõjutatud ärevusest või hirmust, tihtipeale kaasnevad sellega luulumõtted, viirastused ja muu irratsionaalne.
Arstid on paranoiat isiksushäirena diagnoosinud rohkem meestel ja seda esineb 0,5–2,5 protsendil elanikkonnast. Paranoilise isiksushäirega inimesed on pidevalt valvel solvangute, vääritimõistmise ja ohu suhtes ning tõlgendavad oma hoiakute tõttu teiste signaale sageli endale ohtlikuna, petmisena jne. Sellest tulenevalt võivad paranoilise isiksusega inimeste reaktsioonid olla agressiivsed ja ennast kaitsvad.
Kuid paranoilise isiksushäirega inimesed võivad ka suhetest tagasi tõmbuda ja vältida sotsiaalseid olukordi, et mitte sattuda kokku enda jaoks ebameeldivate inimestega. Neil on raskusi enda avamisega ja teiste usaldamisega, nii et sügavate suhete loomine kulgeb väga raskelt. Sage on elukaaslase kahtlustamine truudusetuses. Teiste kahtlustamine ja süüdistamine loob aga nõiaringi, kus teised tõepoolest hakkavad paranoilist inimest korrale kutsuma või vältima, andes sellega kinnitust tema esialgsele uskumusele, et teisi ei tasu usaldada ja nad soovivad halba. Paranoilise isiksusega inimesed peavad kaua vimma ega andesta naljalt, kui on kellegagi konflikti sattunud.