Penny Mordaunt | |||||||
---|---|---|---|---|---|---|---|
![]() Ametlik portree (2022) | |||||||
Parlamendi alamkoja juht ja Salanõukogu lordpresident | |||||||
Ametis | |||||||
Ametisse asumise aeg 6. september 2022 | |||||||
Eelnev | Mark Spencer | ||||||
Ühendkuningriigi kaitseminister | |||||||
Ametiaeg 1. mai 2019 – 24. juuli 2019 | |||||||
Eelnev | Gavin Willamson | ||||||
Järgnev | Ben Wallace | ||||||
Parlamendisaadik Portsmouth Northist | |||||||
Ametisse asumise aeg 6. mai 2010 | |||||||
Eelnev | Sarah McCarthy-Fry | ||||||
Isikuandmed | |||||||
Sünninimi | Penelope Mary Mordaunt | ||||||
Sünniaeg |
4. märts 1973 Torquay, Devon, Ühendkuningriik | ||||||
Erakond | Konservatiivne Partei | ||||||
Abikaasa | Paul Murray (a. 1999; l. 2000) | ||||||
Alma mater | Readingi Ülikool (BA) | ||||||
|
Penelope Mary Mordaunt (sündinud 4. märtsil 1973) on Briti poliitik, kes on 6. septembrist 2022 Ühendkuningriigi parlamendi alamkoja juht Tema Majesteedi Kõige Auväärsema Salanõukogu lordpresident.[1] Ta kuulub Konservatiivsesse Parteisse.
1. maist 2019 sai temast Ühendkuningriigi kaitseminister, esimene seda ametit pidanud naine.[1] Ta oli ametis 24. juulini, mil Konservatiivse Partei juhiks ja peaministriks tõusnud Boris Johnson ta valitsuskabinetist kõrvaldas, ning naasis parlamenti.[2] Pärast seda, kui 2022. aasta juulis teatas Johnson oma tagasiastumisest, oli Mordaunt üks kandidaatidest Konservatiivse Partei juhi kohale, kuid hääletati viimaks parteikaaslaste poolt maha, misjärel avaldas ta toetust Liz Trussile. Uuesti püüdis ta peaministriks ja parteijuhiks saada pärast Trussi tagasiastumist 2022. aasta oktoobris, kuid ei kogunud piisavalt toetust, mistõttu päris ametid Rishi Sunak.
Sunaki valitsuskabineti liikmena osales salanõukogu lordpresident Mordaunt 6. mail 2023 kuningas Charles III ja kuninganna Camilla kroonimisel, kandes protsessioonil Riigimõõka ja esitledes monarhile Ehitud Ohvrimõõka (Jewelled Sword of Offering). Ta oli esimene neid kohuseid täitnud naine. Oma esinemise ja kuldsete tikanditega sinakasrohelise kostüümi tõttu pälvis ta hulgaliselt tähelepanu ning kiitust, seejuures ka tööpartei poliitikutelt.[3][4]