Peter Friedrich Ludwig (17. jaanuar 1755 Riesenburg, Ida-Preisimaa – 21. mai 1829 Wiesbaden) oli Oldenburgi administraator 1785–1810 ja 1813–1823, Lübecki vürstpiiskop 1785–1803 ning Oldenburgi suurhertsog 1823–1829.
Peter Ludwig kasvas üles oma onu, Oldenburgi hertsogi Friedrich Augusti õukonnas, kus viibis sageli ka täditütar Sophie Friederike Auguste, kes pärastpoole sai Venemaa keisrinnaks Katariina II nime all.
Hertsog Peter Friedrich Ludwigi isa, Preisi kindralmajor ja Holstein-Gottorfi hertsog Georg Ludwig (1719–1763), oli Rootsi kuninga Adolf Fredriki vend ning Gustav III ja Karl XIII onu. Georg Ludwig sai 1744 Jelizaveta Petrovnalt Püha Andrease ordeni, tuli oma sugulase Peeter III kutsel 1761 Venemaa teenistusse ja nimetati 21. veebruaril 1762 Venemaa feldmarssaliks, kuid pärast samal aastal toimunud riigipööret ja Peeter III surma pöördus isa tagasi Holsteini, kus 1763. aastal suri. [1]
Peter Friedrich Ludwig aga jäi Venemaale ning osales 1768–1774 toimunud Vene-Türgi sõjas. Pärast sõda ostis ta 1774. aastal 100 000 hõberubla eest Eestimaa kubermangus Bistramide aadlisuguvõsale kuulunud Raikküla mõisa. 1781 andis Venemaa keisrinna Katariina II talle Püha Andrease ordeni. 1782 müüs Lübecki koadjuutoriks (1776) saanud Peter Friedrich Ludwig Raikküla mõisa 100 000 riigitaalri eest riiginõunik Karl Friedrich von Staalile (1721–1789). [2]
1785 sai temast Oldenburgi administraator ja Lübecki vürstpiiskop. 1823 päris ta oma onupojalt Wilhelmilt Oldenburgi suurhertsogi tiitli ja hoidis seda surmani. Suurhertsogi tiitli oli Oldenburgi valitseja saanud juba 1815, aga nagu Wilhelm, nii ka Peter Friedrich Ludwig ei kasutanud seda kunagi. Oldenburgi suurhertsogi tiitli pärandas ta oma pojale Paul Friedrich Augustile, kes oli esimene Oldenburgi valitseja, kes suurhertsogi tiitlit ka ise kasutas.