See artikkel räägib Marsi kaaslasest; vanakreeka jumala kohta vaata artiklit Phobos (jumal) |
Avastamine | |
---|---|
Avastajad | Asaph Hall |
Avastamise aeg | 17. august 1877 |
Nimetamine | |
Teised nimed | Mars I |
Orbiidi iseloomustus | |
Periapsiid | 9234,42 km |
Apoapsiid | 9517,58 km |
Ekstsentrilisus | 0,0151 |
Tiirlemisperiood | 7 h 39,2 min |
Keskmine orbiidil liikumise kiirus | 2,138 km/s |
Orbiidi kalle | 1.093° (Marsi ekvaatori suhtes) |
Emaplaneet | Marss |
Füüsikaline iseloomustus | |
Mõõtmed | 27 × 22 × 18 km |
Keskmine raadius | 11,2667 km |
Pindala | 1548,3 km2 |
Ruumala | 5783,61 km3 |
Mass | 1,0659×1016 kg |
Keskmine tihedus | 1,876 g/cm3 |
Paokiirus | 41 km/h |
Pöörlemiskiirus ekvaatoril | 11,0 km/h |
Telje kalle | 0° |
Albeedo | 0,071±0,012 |
Phobos on Marsi üks kahest kaaslasest ehk kuust. Planeedi teine kaaslane on Phobosest väiksem ja Marsist kaugemal asuv Deimos.
Phobos ja Deimos avastati mõlemad aastal 1877. Phobos sai nime Arese (Marsi) ja Aphrodite (Venuse) poja Deimose kaksikvenna Phobose (Φόβος) järgi, kes kehastab vanakreeka mütoloogias hirmu.
Phobos tiirleb ümber Marsi 6000 km kaugusel. See vahemaa on väiksem kui ühegi teise Päikesesüsteemi planeedi ja tema kaaslase vahemaa. Phobos tiirleb ümber Marsi kiiremini kui planeet ise pöörleb. Seetõttu võib teda Marsil olles näha tõusmas ja loojumas kaks korda Marsi päeva jooksul. Phobos tõuseb Marsil läänest, liigub umbes 4 tunni ja 15 minutiga üle taeva ning loojub itta. Loodeliste vastasmõjude tõttu läheneb Phobos Marsile iga saja aasta tagant 1 m võrra. On ennustatud, et umbes 50 miljoni aasta pärast põrkab ta planeediga kokku või puruneb ja moodustab Marsi ümber rõnga.[1]
Phobose keskmine diameeter on 22 km[2] ja tema mass on 7 korda suurem kui Deimosel.