Pigmentide olemasolust tingitud värvus vastandub füüsikaliselt nn struktuursele värvusele, mis on tingitud värvilisena paistva materjali (nt soomuste, sulgede vms) mikroskoopilisest struktuurist, mis käitub difraktsioonivõrena. Vaatleja seisukohalt saab pigmendipõhist ning struktuurset värvust eristada eeskätt selle alusel, kas objekti värv muutub, kui muutub vaatleja asukoht objekti suhtes (pigmendipõhine värvus ei muutu, samas struktuurne värvus paistab teistsugusena, kuna silma satub teise lainepikkusega valgus). Samas esineb mitmetes looduslikes objektides nii pigmendipõhise kui struktuurse värvingu kombinatsioon.[4]