![]() | See artikkel vajab toimetamist. (Aprill 2009) |
Pjotr Nikolajevitš Krasnov (Краснов Пётр Николаевич) (10. (vkj) 22. september 1869 Peterburi – 6. mai 1947 Moskva) oli vene sõjaväelane ja ajakirjanik, üks valgekaartlaste liikumise juhte.
Lõpetas 1887 Aleksandri kadetikorpuse viitse-allohvitserina, 1889 – Pauli sõjakooli veltveebli auastmes; 1892 astus Nikolai Kindralstaabi Akadeemiasse, kuid aasta pärast lahkus tagasi tegevteenistusse keiserliku õukonna ihukaardiväe 1. Ratsaväe kaardiväediviisi kasakate Atamanipolku.
Aastail 1897–1898 oli Pjotr Krasnov Keiserliku saatkonnaga Abessiinias. 1902 määrati atamanipolgu polguadjutandiks.
Pjotr Krasnov oli sõjakorrespondent, tegi kaastööd sõjandusalastele ajakirjadele Vojennõi Vestnik (Военный инвалид), Razvetšik (Разведчик), Vestnik Russkoi Konnitsõ (Вестник русской конницы).
1901. aastal viibis Bokserite ülestõusu mahasurumise ajal Hiinas.
Aastail 1905–1906, Vene-Jaapani sõja ajal osales sõjategevuses kasakaväeosade koosseisus, ülendati alamjessauuliks. Aastail 1906–1907 oli atamanipolgu sotnja ülem; 1907–1909 õppis ratsaväeohvitseride koolis. Oktoobris 1909 jäeti kooli õppejõuks. 1910. aasta märtsis ülendati polkovnikuks. Juunis 1911 määrati 1. Siberi polgu komandöriks, oktoobris 1913 10. Doni kasakapolgu komandöriks.