Portaal:Filosoofia

Aprioorsuse all mõistetakse filosoofias näiteks otsustuse või propositsiooni tõesuse tunnetatavust sõltumatult kogemusest ("kogemuse-eelselt"), arutluse põhinevust aprioorsetel eeldustel, teadmise põhinevust aprioorsetel põhjenditel ja mõiste või kaemuse vormi omandatavust sõltumatult kogemusest. Aprioorsust omistatakse ka muudele tunnetusüksustele. Aprioorseks nimetatakse ka kogemusest sõltumatut tunnetusviisi.

Aprioorsusest hakkas esimesena rääkima Immanuel Kant, kasutades sõna "aprioorne" (saksa apriorisch) ladina väljendi "a priori" (mida ta enamasti kasutas) sünonüümina. Hiljem on Kanti aprioorsusekontseptsiooni sageli modifitseeritud.

Analüütilises filosoofias vaadeldakse aprioorsust primaarselt uskumuse või teadmise õigustuse omadusena. Aprioorne õigustus on kogemusest sõltumatu õigustus.

Seejuures mõistetakse kogemust enamasti laiemalt kui meelelist kogemust, lugedes kogemuse alla ka näiteks mälu ja introspektsiooni (ning selgeltnägemise ja telepaatia, kui need peaksid olemas olema). Kogemuse alla ei saa selles seoses siiski lugeda kõiki teadlikke vaimunähtusi ja -protsesse, sest aprioorse õigustuse teooriates räägitakse sageli aprioorsete väidete tõesuse või paratamatuse ratsionaalsest "tajumisest". Loe edasi...

Martin Knutzen (14. detsember 1713 Königsberg – 29. jaanuar 1751) oli saksa filosoof.

Ta oli Christian Wolffi ja Alexander Baumgarteni õpilane ja Immanuel Kanti õpetaja, kes tutvustas talle Newtoni füüsikat ja Leibnizi õpetust. Ta oli Königsbergi ülikooli erakorraline loogika- ja metafüüsikaprofessor. Kantist oli ta vaid kümmekond aastat vanem ning professoriks sai ta juba 21-aastaselt.

Kuigi ta oli eluajal kuulus, püüdes ühendada pietismi ja Christian Wolffi õpetust, on ta tänapäeval tuntud ainult asjatundjatele. Knutzenil oli oluline osa Immanuel Kanti ja Johann Georg Hamanni kujunemises. Nii Kant kui ka Hamann on teda nimetanud "kuulsaks Knutzeniks". Kantile jäi Knutzen alatiseks "pühaks", kuid ta ei maini Knutzenit üheski oma teoses.

Knutzeni vanemad olid kaupmees Hagen Knutzen ja tema abikaasa Constantina Knutzen (sündinud Rump). Pärast vanemate varajast surma võtsid poisi enda hoolde sugulased, kes koolitasid teda kihelkonnakoolis. Loe edasi ...

Albert Suur – Alfred Ayer – Anaxagoras – Anaximandros – Aristoteles – Francis Bacon – Roger Bacon – Mihhail Bakunin – Simone de Beauvoir – Henri Bergson – Nikolai Berdjajev – Rudolf Carnap – Nicolaus Cusanus – Demokritos – René Descartes – Diogenes Apolloniast – Empedokles – Epikuros – Erasmus Rotterdamist – Eukleides Megarast – Gottlob Frege – Hans-Georg Gadamer – Galileo Galilei – Jürgen Habermas – Werner Heisenberg – Johann Herder – David Hume – Edmund Husserl – Immanuel Kant – Søren Kierkegaard – Julia Kristeva – Imre Lakatos – Gottfried Wilhelm Leibniz – John Locke – György Lukács – Jean-François Lyotard – Karl Marx – John Stuart Mill – Michel de Montaigne – Charles Montesquieu – William Ockham – Blaise Pascal – Platon – Karl Popper – Willard Quine – John Rawls – Richard Rorty – Jean-Jacques Rousseau – Bertrand Russell – Esa Saarinen – Jean-Paul Sartre – John Searle – Ibn Sīnā – Sokrates – Baruch Spinoza – Rabindranath Tagore – Ludwig Wittgenstein

Vaata ka: Välismaa filosoofide loend ja Eesti filosoofide loend

Filosoofia (kreeka sõnast φιλοσοφία, mille ligikaudne tähendus on 'tarkusearmastus') defineerimine on ise filosoofiline küsimus. Filosoofia uurib sääraseid fundamentaalseid küsimusi (filosoofilisi küsimusi), nagu tõe, hüve ja ilu loomus, teadmise saavutamise võimalikkus või välismaailma olemasolu. Ta püüab neile küsimustele põhiliselt mõistusele toetudes vastata või ka kritiseerib seda ettevõtmist. Filosoofiale on tüüpiline ratsionaalsete argumentide esitamine ja nende kritiseerimine ning refleksioon oma meetodi üle.

• Eesti filosoofide loend
• Välismaa filosoofide loend
• Filosoofia mõisteid
• Vaimufilosoofia mõisteid
• Loogika mõisteid
• Teadusfilosoofia mõisteid
• Epistemoloogia mõisteid