Rahvusvaheline gootika või internatsionaalne gootika[1](prantsuse keelesgothique international[2], itaalia keelesgotico internationale[3]), eestikeelses kirjanduses on kasutatud ka sõnapaari "pehme stiil"[4][5] (saksa keelesweicher Stil, prantsuse keeles style adouci), on hiliskeskaja Euroopa maalikunstis, skulptuuris ja dekoratiivkunstis valitsenud stiilisuund, mis levis üle terve Lääne-Euroopa 14. sajandi viimasest veerandis ja 15. sajandi esimesel poolel. Stiili iseloomustab elegants ja delikaatne realism, mis vastas õukondlikule maitsele ja oli silmnähtavalt mõjutatud ilmalikust rüütlikultuurist, sõltumata sellest kui religioosne või traagiline oli kunstiteose aines. Rahvusvahelist gootikat on peetud vaheastmeks keskaegse kunsti juurest renessansskunsti.[6]