Rekursioon

Rekursioon on mingi objekti kordamine ennastkopeerival teel. See termin on valdavalt kasutusel arvutiteaduses ja matemaatikas, kuid sel on juuri ka humanitaarteadustes.

Rekursioon on olukord, kus näiteks arvutiprogrammis defineeritud funktsioon kutsub iseennast välja, et lahendada funktsioonile antud probleemi kergem variant. Rekursiooni astmeid võib olla lõputult palju, aga korrektse rekursiivse funktsiooni puhul on alati defineeritud baasjuhtum, mille korral peatub rekursioon lihtsama variandi poole. Kui baasjuhtumit ei defineerita, siis on rekursioon lõputu ja enamikul juhtudel jookseb programm kokku, välja arvatud spetsiifiliste programmeerimiskeelte puhul nagu Fortran, Ada ja Ruby, kus see on lubatud.

Rekursioon on võrreldav programmeerimisest tuntud iteratsiooni ehk for- ja while- tsüklitega. Kuigi võib tunduda lihtsam defineerida iteratsioone, kui kasutada rekursiivset funktsiooni, peetakse[kes?] viimast üldjuhul võimsamaks. Reeglikohaselt saab iga iteratsiooni ehitada rekursiivseks, aga rekursiivse funktsiooni kirjutamisel iteraktiivseks on vaja magasini[1] ehk lisafunktsiooni väärtuste hoidmiseks. Seetõttu tuleb koodiridu juurde.

Reaalses elus saab rekursiooni näha näiteks veebikaamera pööramisel kuvarile, millel on pilt. Samuti võib kaks peeglit teineteise vastu pöörata ning peeglite vahel neist ühte vaadelda. Kui peeglid on eri suurusega, siis võib õige rekursiooni nägemine natuke aega võtta.

  1. Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega IHbHC on ilma tekstita.

From Wikipedia, the free encyclopedia · View on Wikipedia

Developed by Nelliwinne