![]() | See artikkel vajab toimetamist. (Jaanuar 2016) |
Ajalooliselt protestantlik[1][2] Eesti on maailma üks vähem religioosseid riike, kus usku peab oluliseks alla 20% elanikest.[3] Usklike enamuse moodustavad õigeusklikud ja luterlased.[4] 2011. aasta andmete kohaselt uskus enam kui 50% eestlasi teatava vaimu või vaimse olendi olemasolusse.[5]
Eesti siseministeeriumi usuasjade osakonna nõuniku Ringo Ringvee sõnul pole Eestis religioon poliitilises või ideoloogilises mõttes kunagi väga tähtsat rolli mänginud ning tugevamate sidemete tekkimise tendentsi riigi ja luteri kiriku vahel 1930. aastate lõpus lõpetas Nõukogude okupatsioon 1940. aastal. Ta lisab, et Nõukogude perioodil katkestati side religiooniga enamikus perekondades.[6] Pärast nõukogude aega on institutsionaalsete religioonide nõrgem haare andnud Eestis enam ruumi individuaalse religioossuse ilmingutele, mis toetuvad suures osas New Age’i ehk uue vaimsuse ideestikule.[7]
<ref>
-silt. Viide nimega IvkovićHaberfeld2015
on ilma tekstita.<ref>
-silt. Viide nimega Rausing2004
on ilma tekstita.<ref>
-silt. Viide nimega 2Ycy1
on ilma tekstita.<ref>
-silt. Viide nimega NyR5l
on ilma tekstita.<ref>
-silt. Viide nimega 9eeey
on ilma tekstita.