Robert Douglas

Krahv Robert Douglas (17. märts 1611 Standingstone, Šotimaa – 28. mai 1662 Blasieholmen, Stockholm) oli šoti päritolu Rootsi sõjaväelane ja poliitik.

Rootsi teenistusse tulles sai temast noore kuninga Gustav II Adolfi paaž,^[1] 1632 tragunirügemendi major, 1635 ooberst, 1643 kindralmajor, 1647 kindralleitnant, 29. märtsil 1651 sai ta vabahärratiitli^[2], millega kaasnes Kalmari läänis Skälby maavaldus. 28. mail 1654 sai ta krahvitiitli (Nr.19) ja Skänninge krahvkonna Östergötlandis, osales ratsaväekindralina Karl X Gustavi Poola sõjas (1655–1660), 13. maist 1657 feldmarssal ja salanõunik, 1658–1661 vägede ülemjuhataja Liivimaal.^{[3] [4][5]}

1630 astus Rootsi Kolmekümneaastasesse sõtta ja selle käigus sai Douglasest nagu paljudest teistestki aadlikest saksa kultuuriühingu Viljakandva Ühingu liige. Mittesakslase ja sõjaväelasena jäi tema osalus ühingus formaalseks.

6. märtsil 1645 toimunud Jankau lahingus juhatas Douglas Rootsi ratsaväe vasakut tiiba. Vaenuväed olid võrdse suurusega ja nende kaotused samuti, aga Rootsi saavutas võidu.

Ta oli Skänninge krahv; Skälby vabahärra; Wittinghami pärus-parun; Zeweni (Saksamaa), Högsäteri (Östergötland) ja Sannegårdeni (Göteborg) härra.^{[7] [8]}

1660 juhtis ta Rootsi sõjaväge, mis vallutas Valmiera ja Jelgava ning võttis Kuramaa hertsogi Jakob Kettleri vangi.