Robert Hanssen | |
---|---|
Robert Hanssen (2001) | |
Sünninimi | Robert Philip Hanssen |
Sünniaeg |
18. aprill 1944[1] Chicago Illinois |
Surmaaeg | 5. juuni 2023 |
Haridus | FBI akadeemia (1976) |
Alias(ed) | Ramon Garcia, Jim Baker, G. Robertson, Graysuit, "B"[1] |
Tegevusala | endine FBI ning NSV Liidu ja Venemaa luureteenistuste agent |
Elukoht | ADX Florence |
Karistus | eluaegne vangistus (armuandmisõiguseta) |
Robert Philip Hanssen (18. aprill 1944 Chicago – 5. juuni 2023) oli Ameerika Ühendriikide julgeolekutöötaja.
Ta oli Föderaalse Juurdlusbüroo (FBI) agent, kes töötas aastatel 1979–2001 luurajana Nõukogude Liidu ja Venemaa Föderatsiooni luureteenistuste heaks, andes venelastele üle hulgaliselt Ühendriikide salastatud teavet. Ameerika Ühendriikide Justiitsministeerium on Hansseni tegevust kirjeldanud kui "ilmselt USA ajaloo suurimat luurekatastroofi".[2]
Ta asus FBI-sse tööle 1976. aastal, 1979. aastaks oli ta üle viidud juurdlusbüroo New Yorgi harusse ja vastuluure osakonda. Sama aasta novembris astus Hanssen ühendusse Nõukogude Liidu sõjaväeluureagentuuri GRU-ga ja pakkus neile oma teeneid. Tema esimene spionaažitsükkel kestis kuni 1981. aastani, mil ta varastatud luureinfot käideldes oma abikaasale vahele jäi ning seejärel oma väitel kontaktid GRU-ga katkestas. 1985. aastal jätkas ta luuramist ja töötas varjunime "Ramon Garcia" all KGB heaks kuni Nõukogude Liidu kokkuvarisemiseni 1991. aasta lõpus, peljates et sellele järgnev võinuks viia tema tabamiseni. 1993. aastal püüdis ta uuesti GRU-ga kontakti võtta, kuid venelased pidasid teda ameeriklaste saadetud nuhiks ja esitasid intsidendi kohta ametliku protesti.[3] Oma kolmandat tegevustsüklit alustas ta 1999. aastal, luurates Vene välisluureteenistuse SVR jaoks, kuni ta 2001. aasta veebruaris aastatid kestnud FBI vastuluureoperatsiooni tulemusel vahistati.
Uurijate arvates oli Hansseni reetmise taga kombinatsioon mitmest tegurist: rahaline kasu, madal enesehinnang ning kirg demonstreerida oma intellektuaalselt üleolekut ja saada tunnustatud. Teda on kirjeldatud kui luurevaldkonnast äärmiselt huvitunut (tema enda sõnade järgi "sõltuvuses olevat"), mistõttu tahtis ta ka ise olla luuremaailmas "tegija". Teisele tegutsemistsüklile asudes motiveeris Hanssenit ka asjaolu, et ta oli varem pääsenud karistuseta.[3]
Hanssen andis Vene luureteenistustele üle tuhandeid dokumente, mis käsitlesid näiteks USA strateegilisi plaane tuumasõja korral, sõjalis-tehnoloogilisi arendusprojekte ja Ameerika Ühendriikide vastuluureprogrammi.[3] Nii Hanssenilt kui ka samal ajal CIA-s tegutsenud Vene topeltagendilt Aldrich Amesilt saadud teave paljastas ka mitmed Nõukogude Liidus USA kasuks tegutsenud informandid, näiteks GRU kindralmajor Dmitri Poljakovi, kes 1988. aastal hukati. Samuti informeeris Hansseni venelasi 1977. aastal FBI operatsiooni käigus Washingtonis asuva Nõukogude saatkonna alla kaevatud luuretunnelist. Kokku maksti talle sularahas, pangaülekannetes ja teemantides 1,4 miljonit USA dollarit.[4][5]
Hanssen kandis surmani Florence'i vanglas, mida peetakse USA kõige rangemaks föderaalvanglaks, 2002. aastal mõistetud seitsetteistkümmet järjestikust eluaegset vanglakaristust.
<ref>
-silt. Viide nimega o
on ilma tekstita.{{netiviide}}
: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)
{{netiviide}}
: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)
{{netiviide}}
: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)