Rudolph Felix Bauer

Rudolph Felix Bauer (ka Rudolf Friedrich Bauer ja Adolf Rudolf Fredrik Bauer^[1]; vene keeles Рудольф Феликс Бауэр, Rodion Baur (Bour), Родион Христианович Баур (Боур); 1667–1717) oli Holsteinist pärit sõjaväelane Peeter I teenistuses.

Rudolph Felix Bauer astus Liivimaal Rootsi tragunirügementi, läks enne Põhjasõja puhkemist Saksimaa poolele üle, sealt salakuulajana Rootsi teenistusse ja suunati rittmeistrina Otto Vellingki alluvusse Narva linna, kus ta omakorda 1700. aasta Narva lahingule eelnenud piiramise ajal Vene poolele üle läks.

1702 osales Bauer Boriss Šeremetevi juhtimisel Hummuli lahingus ja 1708 Lesnaja lahingus.

Poltava lahingus 1709 juhtis Bauer pärast Carl Ewald von Rönne haavatasaamist Vene väe paremat tiiba.^[2][3]

Seejärel võitles Rudolph Felix Bauer Nils Strombergi vastu 4. juulil 1710 lõppenud Riia piiramisel ja piiras alates 12. juulist Pärnut, mis komandandi Jakob Heinrich von Schwengelmi juhtimisel kapituleerus 12. augustil^[4]. Seejärel hõivas Bauer ka Saaremaa. Pärast Tallinna edukat piiramist kirjutas Bauer 29. septembril 1710 Harku mõisas Vene poole esindajana alla Tallinna ja Rootsi garnisoni kapitulatsiooniaktile, mis lõpetas sõjategevuse Eesti aladel ^[5] ja mille järel sai temast esimene Venemaa tsaaririigi Eestimaa kubermangu kindralkuberner kuni 6. märtsini 1711.

1711. aasta teises kvartalis organiseeris ta oma vägedega noore Peterburi kaitset vürst Menšikovi käsutuses. 1712. aasta alguses suunati ta oma vägedega Pommerisse. 1713. aasta kevade lõpus vallutas Bauer Toningeni linna, seejärel strateegiliselt eriti tähtsa Stettini, mis langes sügise lõpuks. Järgmise poolteise aasta jooksul käsutas ta kõiki Poolas asuvaid Vene vägesid. 1716 saatis Peeter I Baueri Kopenhaagenisse ja Skånesse, et viia lahingutegevus üle vaenlase kodumaale. Oma viimasel eluaastal oli ratsaväekindral Bauer diviisiülem Ukrainas tollasel Venemaa keisririigi lõunapiiril.