Artiklis ei ole piisavalt viiteid. (Veebruar 2019) |
Rwanda genotsiid toimus 1994. aasta aprilli teisest nädalast kuni juuli kolmanda nädalani (s.o umbes 100 päeva) Ida-Aafrikas Rwanda Vabariigis.
Rwanda genotsiidil on teadlaste sõnul eri põhjused – sisemised pinged, välised mõjud ja psühholoogilised tegurid, mille koosmõju viis tapatalguteni. Genotsiidis kaotas 100 päeva jooksul elu kuni 1 miljon Rwanda elanikku, s.o 5–10% kogu elanikkonnast. Selline arv tapetud inimesi on üks haruldasemaid juhtumeid maailma ajaloos, mille puhul pole tegemist loodusõnnetusega. Põhiliselt tapeti etnilist vähemust – tutsisid.[viide?]
Artiklid teemal Rwanda ajalugu |
---|
Kuningriik (?–1962) Saksa Ida-Aafrika (1885–1919) Belgia mandaat (1922–1962) Revolutsioon (1959–1962) Vabariik (1962–) Riigipööre (1973) Kodusõda (1990–1994) Genotsiid (1993–1994) Esimene Kongo sõda (1996–1997) Teine Kongo sõda (1998–2003) Koroonapandeemia (2020–) |
1994. aastal, kui president Habyarimana lennuk alla tulistati, kees konfliktne olukord riigis üle ning relvastatud hutud ründasid tutsidest tsiviilisikuid. Valimatult tapeti mehi, naisi ja lapsi, põhjendades seda kurjuse hävitamisega juurestaadiumis. Vaid 3 kuuga tapeti vähemalt 800 000 rwandalast: 10% kogurahvastikust ning 75% tutside vähemusrahvusest.[1]
Pinged Rwanda Vabariigis sundisid valitsust leidma väljapääsu riigisisestest probleemidest ning see suunas riigijuhte haarama viimasest võimalusest oma populaarsus säilitada. Seega vastutavad genotsiidi eest peamiselt tollal juhtivatel positsioonidel olnud ametnikud. Rahvuslik propaganda tagajärjel olid tutsid Rwandas 1994. aastaks sarnaselt juutidega Teise maailmasõja aegse Saksamaa koosseisus "sotsiaalselt surnud" inimesed, kelle tapmine muutus vastuvõetavaks.[viide?]
<ref>
-silt. Viide nimega AgUjF
on ilma tekstita.