Saab 105 | |
Tüüp | sõjaväe õppelennuk |
---|---|
Tootja | Saab |
Riik |
![]() |
Tootmisaastad |
esmalend 29. juunil 1963[1] kasutusel alates 1967 |
Toodanguarv | 192 |
Meeskond | 2 (õpilane ja instruktor) |
Pikkus | 10,8 m |
Tiivaulatus | 9,5 m |
Tiivapindala | 16,3 m2 |
Tühimass | 2849 kg |
Maksimaalne stardimass | kuni 4635 kg |
Mootor |
2X Turbomeca Aubisque või 2X Williams FJ44 või 2X General Electric J85 |
Tippkiirus | 970 km/h (merepinna kõrgusel) |
Lennulagi | 13 700 m |
Lennukaugus | 2300 km |
Relvastus | 6 tiivaalust kinnituskohta relvarakiste, pommide, õhk-õhk- või õhk-maa-tüüpi rakettide jaoks[2] |
Saab 105 on 1960. aastate alguses Saabi eraettevõtmisena tsiviillennuki baasil Rootsi Õhujõududele konstrueeritud kahe reaktiivmootoriga kaheistmeline õppelennuk. Lennuki eripäraks on kõrvuti paiknevad pilootide istmed ja T-asetusega stabilisaator. Rootsi Õhujõududes võeti need lennukid kasutusele 1967. aastal tähisega SK 60 ning nendega vahetati välja vananenud reaktiivlennukid De Havilland Vampire.
Algselt varustati lennuk kahe Turbomeca Turbomeca Aubisque mootoriga, mida litsentsi alusel tootis Volvo Flygmotor (praegu Volvo Aero) RM9 nime all, tõukejõuga 742 kgs. Uuendatud versioonid on varustatud Williams FJ44 mootoritega RM 15 nime all. Rootsi Õhujõud ostsid 150 ja Austria Õhujõud 40 seda tüüpi lennukit (kasutatakse tähistust Saab 105Ö).
Rootsi Õhujõudude vigurlennurühm (-eskadrill) Team 60 kasutab samuti seda tüüpi lennukeid.