Samuel Reshevsky

Samuel Reshevsky (sündinud Samuel Herman Reshevsky; 26. november 1911^[1] Ozorków – 4. aprill 1992 New York) oli poola male imelaps (ta õppis malet mängima nelja-aastaselt) ja hiljem juhtiv Ameerika male suurmeister.

Reshevsky sündis Ozorkówis Łódźi lähedal Poolas juudi perekonnas. 

Ta oli pretendent male maailmameistrivõistlustel alates 1930. aastate keskpaigast kuni 1960. aastate keskpaigani: 1948. aastal Haagis ja Moskvas peetud male maailmameistrivõistlustel, mis pidi selgitama uue maailmameistri pärast Aleksandr Alehhini surma (1946), jagas Reshevsky 3.-4. kohta Paul Keresega. Turniiri võitis Mihhail Botvinnik.

1953. aastal pretendentide turniiril Zürichis, mille võitja sai MM-tiitlimatšile, jagas Reshevsky 2.–4. kohta Paul Kerese ja David Bronšteiniga. Mihhail Botvinnik jäi endiselt maailmameistriks.

1968. aastal pretendentide turniiril ei saanud Reshevsky Viktor Kortšnoist jagu ega pääsenud veerandfinaalist edasi. Turniiri võitis Boriss Spasski.

Ta oli kaheksakordne USA male meistrivõistluste (U.S. Chess Championship) võitja. Ta paistis silma erakordse turniirimängijana kogu oma karjääri vältel, meisterliku positsioonimängijana ja oli vajadusel hiilgav taktik. Ta mõtles avanguid arendades kaua ja leidis end seetõttu sageli ajahädas olevat, kuid tihti tegi see rahutuks pigem tema vastaseid kui teda ennast.

Elukutselise maletajana ei piirdunud Reshevsky vaid malemänguga: ta oli ametilt raamatupidaja ja hinnatud malest kirjutaja. Tema kirjutiste seas on "Reshevsky on Chess" (1948), "How Chess Games Are Won" (1962), "Great Chess Upsets" (1976) ja "The Art of Positional Play" (1978), samuti tema rivaalide Bobby Fischeri ja Boris Spasski matši analüüs 1972. aasta male maailmameistrivõistlustel. Lisaks kirjutas ta maleveerge ajakirjadesse ja The New York Timesile.