Back مصفوفة شوارزشيلد Arabic Метрика на Шварцшилд Bulgarian Mètrica de Schwarzschild Catalan Schwarzschildova metrika Czech Schwarzschild-metrik Danish Schwarzschild-Metrik German Μετρική Σβάρτσιλντ Greek Schwarzschild metric English Métrica de Schwarzschild Spanish Schwarzschilden metrika Basque
Schwarzschildi meetrika ehk Schwarzschildi singulaarsus (ka Schwarzschildi lahend) on Einsteini väljavõrrandite täpne lahend üldrelatiivsusteoorias. See kirjeldab gravitatsioonivälja, mis ümbritseb vaakumis paiknevat sfäärilist massijaotust, millel puudub elektrilaeng ja impulsimoment, eeldusel, et kosmoloogilise konstandi väärtus on null. See lahend lähendab hästi aeglaselt pöörlevate kehade, nagu planeedid ja tähed, gravitatsioonivälja. Selle leidis 1916. aastal Karl Schwarzschild ja mõned kuud hiljem sõltumatult Johannes Droste. Birkhoffi teoreemi järgi on Schwarzschildi meetrika Einsteini väljavõrrandite kõige üldisem sfääriliselt sümmeetriline vaakumlahend.
Schwarzschildi must auk on must auk, mida kirjeldab Schwarzschildi meetrika. Vastavalt Birkhoffi teoreemile on iga must auk, millel puudub elektrilaeng ja impulsimoment, Schwarzschildi must auk. Kuna viimase ainsaks füüsikaliseks parameetriks on mass, siis on sama massiga (mittepöörlevad ja mittelaetud) mustad augud teineteisest eristamatud. Schwarzschildi musta auku ümbritseb sündmuste horisont, mille asukoht on antud Schwarzschildi raadiusega. Viimane määrab ühtlasi musta augu suuruse. Sündmuste horisont pole füüsiline pind ning musta auku vabalt langev vaatleja ei märkaks sündmuste horisonti läbides midagi erilist (kui järk-järgult kasvavad loodelised jõud välja arvata). Kuna sündmuste horisondi tagant välise vaatlejani informatsiooni ei jõua, siis on igasugune paigalseisev ja mittelaetud massijaotus, mis on väiksem oma Schwarzschildi raadiusest, Schwarzschildi must auk.
Schwarzschildi must auk võib omada suvaliselt suurt massi. Matemaatiliselt on lubatud ka negatiivse massiga lahendid, mis kirjeldavad valget auku.