![]() |
See artikkel räägib seriaalist; romaani kohta vaata artiklit Seitseteist kevadist hetke (romaan) |
Žanr | luurepõnevik |
---|---|
Režissöör | Tatjana Lioznova |
Stsenarist | Julian Semjonov |
Peaosades |
Vjatšeslav Tihhonov, Leonid Bronevoi, |
Filmistuudio | M. Gorki nimeline Filmistuudio |
Aasta | 1973 |
Esilinastus | 1973 |
Kestus | osade pikkus 65–79 minutit |
Riik | NSV Liit |
Keel | vene |
IMDb profiil |
"Seitseteist kevadist hetke" (vene keeles "Семнадцать мгновений весны") on 1973. aastal esilinastunud teleseriaal Nõukogude välisluure tegevusest Teise maailmasõja lõpukuudel.
Seriaali aluseks on Julian Semjonovi romaan "Seitseteist kevadist hetke", mille põhjal valmis 12-osaline kultusseriaal Nõukogude luure majorist Maksim Issajevist ehk SS-Standartenführer Max Otto von Stirlitzist, kes Saksa Kolmanda Riigi Julgeoleku Peaameti välisluureosakonnas töötades hankis Nõukogude riigi juhtkonnale poliitilist informatsiooni Saksa riigi juhtkonna siseringist. Frankfurter Allgemeine Zeitungi korrespondent kirjutas 1973. aastal: "Kui Stirlitz kõnnib mööda Berliini tänavaid, on Moskva tänavad tühjad".[1] Sellega tabati üsna hästi seriaali saatnud menu.
2009. aastal valmis algupärase mustvalge seriaali koloreerimisel värviline versioon. Kuigi kasutati originaali materjale, kärbiti neid tunduvalt. 16:9 formaadi saamiseks kärbiti ka kaadrit ülevalt ja alt. Koloreerimisele ja heliefektide lisamisele kulus umbes kolm aastat.[2][3] Värvilise versiooni esilinastus algas 4. maist 2009 telekanalil Rossija pealkirjaga «„Семнадцать мгновений весны“. Возвращение легенды!» ('Seitseteist kevadist hetke. Legendi tagasitulek').
1998. aastal valmis algupärasest teleseriaalist rääkiv kaheosaline film "Seitseteist kevadist hetke, 25 aastat hiljem" (vene keeles "«Cемнадцать мгновений весны» 25 лет спустя"), kus selgitatakse mitmeid detaile, mida vaataja ei saanud enne teada või mida oli poliitilistel põhjustel võimatu varem avaldada.[4]
{{netiviide}}
: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)