Sildalaldi ehk dioodsild on alaldi, mis koosneb enamasti dioodide rühmast, mis on ühendatud sisend- ja väljundklemmide vahele. Plussväljundklemmi külge on ühendatud dioodide katoodid ja miinusväljundklemmi külge dioodide anoodid. Iga sisendklemmi külge on ühendatud ühe dioodi anood ja teise katood.
Sildalaldeid kasutatakse igasuguse võimsusega toiteallikates, vahelduvvoolumuundurites ja ka alalisvoolulülitina.[1]
Sildalaldi leiutas saksa füüsik Leo Graetz (1856–1941). Tema järgi on sildalaldit nimetatud ka Graetzi lülituseks.