Sillaoru kihistu (inglise keeles Silaoru Formation) on ordoviitsiumi ladestu kihistu. Seda hakkas esimesena eristama Algimantas Grigelis aastal 1978.[1]
Kihistu stratotüüp on Purtse jõe kaldapaljand vanast Sillaoru veskipaisust veidi maad allpool. Aastal 2016 oli paljandi kõrgus 5,8 meetrit, selle keskmise osa moodustasid Sillaoru kihistu ooididega lubjakivid.[2] See on nime saanud Sillaoru hüdroelektrijaama kohal asunud Sillaoru veski järgi.[3]
Kihistu sisaldab järgmisi kihistikke:
Kihistu koosneb õhukesekihilisest pruunikashallist lubjakivist, mis sisaldab detriiti ja ooide, Pada kihistik ka glaukoniiti. Kohati on sealne lubjakivi dolomiidistunud, selles esineb ka katkestuspindasid, kuhu on sadenenud limoniiti. Sillamäest ida pool lisanduvad kihistu lubjakivile punakaspruunid ja violetsed laigud.[4]
Kuigi kihistike kivimid on sarnased, on nende tekkimisajas suur vahe. Voka kihistik kuulub Kunda lademesse, Pada kihistik aga Volhovi lademesse.[5]
- ↑ Sillaoru kihistu Eesti geokogude infosüsteemis (vaadatud 24.08.2019)
- ↑ Eesti stratotüüpsed paljandid[alaline kõdulink]
- ↑ 3,0 3,1 Kihistust Eesti Stratigraafia Komisjoni andmebaasis (vaadatud 24.08.2019)
- ↑ Eesti geoloogilise baaskaardi Sillamäe (6533) leht. Seletuskiri. K. Suuroja, T. Mardim, K. Ploom, T. All, M. Kõiv, M. Otsmaa. Eesti Geoloogiakeskus. Kaardistamise osakond, Tallinn, 2009
- ↑ Geology and Mineral Resources of Estonia. Kunda stage Tõnu Meidla